Lavrova: ma tahan näidata eestlastele, et ma olen inimene, keda saab usaldada
Sotside poolt Lasnamäe linnaosavanema kandidaadiks esitatud Tatjana Lavrova ütles intervjuus ERR-ile, et Vladimir Putinile sai toimkonnaga 2018. aastal kiri saadetud seetõttu, et Eesti soovis maailmakoristuspäeva ka Venemaale eksportida; Nõukogude veteranidele kogus ta Eestis raha aga seetõttu, et tal oli nendega vanaisa kaudu isiklik side.
Kes konkreetselt tegi teile ettepaneku asuda Lasnamäe linnaosa vanema koha peale?
Jevgeni Ossinovski isiklikult tegi mulle sellise pakkumise.
Miks ta tegi selle pakkumise just teile? Pidasite mingeid kõnelusi ka enne, kui te oma otsuse tegite?
Jah, me kohtusime. Tema helistas, küsis, kas ma sooviks temaga kohtuda.
Ausalt öeldes ma polegi selles võtmes küsinud temalt, miks ta pakkus (linnaosavanema kohta) just mulle. Mõtlen, et keegi äkki soovitas, sest ma olen hästi tuntud inimene venekeelses Eestis. Ma olen 20 aastat tegelenud projektidega, algatustega. Ma olen "Teeme ära" algatajaid Eestis.
Ma arvan, et minu kogemused, haridus, taust sobib, kas just nüüd ideaalselt, aga sobib Lasnamäega. Ma valdan emakeelena vene keelt, ma räägin suhteliselt hästi eesti keelt. Oskan inimestega töötada ja ma olen siiamaani apoliitiline inimene, mul pole olnud poliitilisi ambitsioone.
Kas te astute ka sotsiaaldemokraatlikusse erakonda?
Jah, see on üks tingimus, see on arusaadav, tegemist on poliitilise ametiga. Mina ausalt ütlen, et ma meeleldi seda ei teeks. Mitte et mulle ei meeldiks sotsiaaldemokraadid. Aga sellepärast, et siis teised hakkavad mind vaatama, et ma olen nagu nende poolt. See on mulle väljakutse. Aga seisan ühiskonna baasväärtuste eest.
Mul ei ole poliitikas kogemust ning on hästi palju asju, mida pean õppima, küsima. See on pikk protsess, millel jooksul saan tasapisi vastuseid. Kindlasti on mingid reeglid, millega pean ennast kurssi viima, kuidas käivad asjad poliitikas, mitte ainult Lasnamäel.
Lasnamäe linnaosa vanemat otsiti üsna kaua aega, millal te Ossinovskiga kohtusite?
Poolteist-kaks nädalat tagasi, mai alguses. Ja ma ei tea, kas oli veel kandidaate, kas nendega ka (Ossinovski) kohtus.
Te varem üheski erakonnas pole olnud?
Teate, ma ametlikult olin, aga ma ei tegelenud sellega. Ühes erakonnas olin, praegu ei mäleta, mis aastal liitusin, sõber kutsus, see oli võib-olla 20 aastat tagasi. Panin kuskil allkirja sooviga aru saada, mis see on ja kuidas asjad käivad. Aga ei tegelenud sellega.
Aga see amet ja see väljakutse on esmakordsed minu elus. Lähen Lasnamäele kolme prioriteetse teemaga, mis on minu jaoks väga huvitavad: haridus, vaimne tervis ja keskkond.
Tunnistan, et tegelikult vaatasin enne intervjuud äriregistrist järele. Te olete olnud Isamaa ja Res Publica Liidu liige aastatel 2004–2009.
Jah, see vastab tõele, sõber kutsus, see käis toona, 20 aastat tagasi, kergesti.
Aga siis oli veel üks erakond – olete olnud detsembris 2018 neli päeva Elurikkuse Erakonna liige, mis juhtus?
Jah, olin tõesti. No juhtus see, et Toomas Trapido tahtis registreerida uut parteid ja kutsus kaasa. Mõtlesin, et jah, uus partei ja roheline erakond, ma tõesti saan midagi head teha. Astusin erakonda, aga siis ma mõtlesin, et tegelikult see poleks aus, sest mul oli kogemus ikkagi varasemast erakonnast. Helistasin Toomasele ja ütlesin, et tead, anna andeks, aga ma ikkagi ei saa. Sest ma ei tunne, et mul on selleks jaksu, energiat. Ja ta suhtus mõistlikult ja ütles, et jah, muidugi. Me oleme temaga head kolleegid niigi teiste projektide raames.
Kas Isamaa ja Res Publica Liidust lahkumise põhjus võis olla ka selles, et olite väga vastu sellele, et pronkssõduri teisaldatakse Tõnismäelt?
Ma ei mäleta, kas oli mingi side. Aga ma ütlen ausalt, et mulle ei meeldinud absoluutselt see viis, kuidas seda teisaldati. Mina ja vene keelt emakeelena kõnelev inimene muidugi lugesin seda kõike, mis vene keeles kirjutati, mis eesti keeles kirjutati. Mul oli hästi palju halbu emotsioone seoses sellega.
"Teeme ära" tuli natuke hiljem, see inspireeris ja see oli mulle kui teraapia. Ma olen seal palju asju teinud. Liitusin alguses kui kommunikatsioonispetsialist, kuid nüüd on palju muid tegevusi. Eesti Vabariik 100 raames oli moto, et Eestimaa suurim kingitus maailmale oma sünnipäeva puhul ongi maailmakoristus.
Kui te ütlete, et ma astusin 2009 (Isamaa ja Res Publica Liidust) välja, seega see ei olnud seotud pronkssõduri teisaldamisega, see juhtus ju 2007. Ma lihtsalt ei mäletanud tol ajal, et ma olin mingis erakonnas, keegi midagi küsis, ma hakkasin registrit vaatama. Tolle partei koosolekutel ma ei käinud ja keegi isegi kordagi ei kutsunud mind kuskile.
Ja võib-olla see on hea õppetund, et ärge pange ennast kirja siis, kui te pole selleks päriselt valmis.
Minnes pronkssõduri juurest edasi, siis te olete ka aktiivselt kogunud annetusi Nõukogude sõjaveteranidele. Saksamaa poolel võidelnutele te ei kogunud?
Aitasin ühendust, mille nimi on Teisest maailmasõjast osavõtjate Tallinna ühing. Ja see ühing on registreeritud Tallinnas. Ma praegu ei oska öelda, kui palju inimesi on seal arvel, aga 2008 oli arvel umbes 3000 inimest. Ja need olid need veteranid, kes sõdisid (mõtleb pikalt) Nõukogude poolel.
Need annetused olid kogutud selleks, et osta kuulmisaparaate, prille, ravimeid. Annetusaktsioone tegin sellest ajast saadik iga aasta kaks korda umbes. Veterane oli palju ja abi oli väga vähe. Ütlen ausalt, minu vanaisa osales selles sõjas ja sai kannatada ja kolm aastat oli ta selles hakklihamasinas. Ja minule oli see justkui mälestus oma vanaisast.
Ma töötasin toona ajakirjanikuna ja käisin rääkimas eakate inimestega. Sõjaveteranide juht Vladimir Metelitsa ütles mulle, et kõik räägivad, et mäletame, et oleme uhked. Aga kuidas need veteranid elavad? No noored inimesed ei tahagi teada sellest. Mina mõtlesin, et kui ma oskan tekste koostada, miks mitte sellist aktsiooni algatada.
Kui küsisite, kas ma jätkan seda aktsiooni, siis ma ütlen, et mina isiklikult ei näe põhjusi, miks ma ei saa inimesi aidata, kes on eakad ja kes vajavad abi.
Teine asi on see, et inimesed ikkagi juba teavad sellest ühingust ja niisama teevad annetusi. Ja ma ei pea üles kutsuma inimesi, sest inimesed niigi teavad. Ja kuna veterane on praegu väga vähe jäänud, siis raha, mis niikuinii laekub kontole, sellest piisab lihtsalt selleks, et neid vajadusi rahuldada.
Te olete tegelenud Nõukogude sõjaveteranidele raha korjamisega, te olite vastu pronkssõduri teisaldamisele, te olete tegelenud okupeeritud Krimmis "Teeme ära" aktsiooni korraldamisega, olete kirjutanud isegi selle nimel Vladimir Putinile kirja. Mis te arvate, et mida ütleb sotside koalitsioonipartner Isamaa teie kandidatuuri kohta?
Kui te niimoodi seda neile serveerite, muidugi nad arvavad midagi halvasti. Aga see ei ole ju päris nii.
Näiteks Eesti Vabariik 100 raames maksis riik mulle palka terve aasta jooksul, et tegeleksin sellega, et Venemaal oleks suur ilus maailmakoristuspäev. Mina olin ametlikult seal koordinaator, enne töötasin riigikantseleis. 2017 kevadest hakkasin tegelema spetsiaalselt sellega, et viia Venemaal läbi maailmakoristuspäev.
See oligi suurim kodanikuaktsioon, terve planeet osales, see oli imeline projekt. Venemaal mul oli pandud eesmärk kaasata viis protsenti elanikkonnast. Ja nii nagu Eestis peame ikkagi kooskõlastama aktsioone kohalike omavalitsustega , sama on ka Venemaal. Putinile ma ei kirjutanud kirja, et ma armastan teid väga palju. Ja ma tegelikult ühtegi kirja isiklikult ei kirjutanudki.
Aga minu eesmärgiks oli see, et ma pidin seal meeskonda kokku panema, ma pidin inimesi otsima. Ja mõelge, ma olin Eestis. Eesti riik maksis mulle selle eest. Mina otsisin inimesi, ma võtsin ühendust paljude aktiivsete inimestega Venemaal. Ma kirjutasin asutustesse, ma kirjutasin ministeeriumitesse.
Küsin tegelikult lihtsa küsimuse, miks te pidite kirjutama Venemaa presidendile, et Krimmis tegutseda? Eesti tunnustab Krimmi Ukraina osana. Kellele teie meelest siis Krimm kuulub?
Vabandust, ma ei saanud küsimusest aru. Putinile kirjutas toimkond, keda ma kokku panin ja seal olid omad liidrid. Me planeerisime erinevaid tegevusi ja nad pidid võimu heakskiidu saama ja siis nemad kirjutasid Putinile. Ma ei mäleta, kas ta üldse vastas, aga keskkonnaministeerium tuli kaasa ja Krimm oli juba selleks ajaks okupeeritud. Meie maailmakoristuskaardil Krimm ei olnud Venemaa territoorium tol ajal.
Venemaal on ju 86 administratiivset üksust, ma igale poole ise ei suutnud kirjutada, otsisin inimesi, kes edendasid seda teemat. Mul oli eesmärk seitse miljonit inimest koondada ühel päeval Venemaal. Seda ma ei suutnud teha, ma koondasin natuke alla miljoni, ametlikult see oli veel vähem, aga paljud kartsid ühineda ametlikult. Ja mul oli pärast seda väga suur läbipõlemine, sest eesmärk jäi saavutamata.
Aga siiamaani nad seal koristavad ja teevad häid asju. Kui sõda algas aastal 2022 veebruaris, siis sellest ajast saadik me teatasime, et külmutasime koostöö Venemaaga.
Ja kui minna tagasi teiste asjade juurde, mida te olete minu kohta öelnud, küll veteranide abistamise kohta, küll pronkssõduri kohta, siis need ei iseloomusta mind kui Eesti vaenlast.
Ma tahangi näidata eestlastele ja ka Isamaa liikmetele (end) kui inimest, kes on Eesti vene inimene, kes on Eesti kodanik, kes teab, mis on Lasnamäel üles kasvada, keel ära õppida. Kuidas on tõestada eestlastele kogu elu vältel, et ma olen siin okei, normaalne inimene, keda tegelikult võiks natuke usaldada.
Ja vaadake, mina olen praegu 40 aastat vana. Mina olen Lasnamäe linnaosavanema kandidaat ja teie ikkagi testite minu suhtumist Krimmist ja Putinisse. See on väga hea peegel, et kus me praegu oleme. Kui palju veel ma isiklikult pean tõestama eestlastele, et mina olen siin kodus?
Te olete hariduselt rootsi filoloog, sotsiaaldemokraatide pressiteates märgiti teie kohta te veel, et olete holistiline regressiooniterapeut, järsku selgitate millega on tegemist?
No see on selline täiendõpe, õppisin holistika instituudis neli aastat. See on teraapia ja tehnikad inimestele, et nad saaksid endaga parema kontakti ja parema optimaalse elu poole minna. Meil on hästi palju stressi praegu elus. Ma juba mainisin, et olen läbi põlenud mitmes ametis.
Ja psühhoteraapias tihti ka ei saa ise käia, see on kallis ja kõik me teame, kui raske on tegelikult arstile aega saada. Läksin instituuti õppima ja hakkasin ka teisi inimesi aitama.
See on transpersonaalne psühholoogia valdkond, kus kehal on hästi suur roll, kujutlusvõimel on hästi suur roll, mõnes mõttes võib seda võrrelda kunstiteraapiaga, kus kunst on vahendaja. Meil on ka omad vahendajad kliendi sisemise maailma ja terapeudi vahel.
Toimetaja: Marko Tooming