Selles, et võrreldes 1990. aastaga tuleb 2030. aastaks süsinikuheidet 55 protsenti vähendada, leppisid Euroopa Liidu riigid juba mõnda aega tagasi kokku. Kuidas seda täpselt teha, on veel pisut ebaselge, kuid Eestis pannakse suured lootused kliimaseadusele.

Veebruaris pakkus Euroopa Komisjon välja, et 2040. aastaks võiks heitmevähendamise protsent jõuda 90-ni. See oleks järjekordne vaheetapp arvestusega, et 2050. aastal muutuks Euroopa Liit süsinikuneutraalseks.

Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles, et 2040. aasta eesmärgi peavad kokku leppima liikmesriikide juhid. Võib-olla sünnib kokkulepe juunis, võib-olla sügisel, aga Eesti seisukohad peaks paika saama kolme nädala pärast.

Äsja huvigruppidele läkitatud kavandi järgi ütleb Eesti, et praeguste tehnoloogiate juures on realistlik vähendada süsinikuheidet 80-85 protsenti.

"Miinus 90 protsenti Euroopa Komisjoni poolt pakutuna on mõistlik eesmärk, aga me peame arvestama selle juures, et uued tehnoloogiad peavad olema selleks ajaks kättesaadavad, et seda eesmärki täita," sõnas Kristi Klaas.

Euroopa Komisjon panustab süsiniku kinnipüüdmisele

Nii näiteks kirjeldas Euroopa Komisjon oma ettepanekus, kuidas 2040. aastaks on võimalik Euroopa Liidus vähemalt 250 miljonit tonni CO2 aastas kinni püüda ning ühel või teisel moel ära kasutada.

Eesti kliimaministeerium märkis, et selleks tarvilikke tehnoloogiaid pole veel kommertskasutuses tõestatud. "Nende töökindlusest, võimalikust negatiivsest keskkonnamõjust ja maksumusest puudub teadmine," lisas ministeerium.

Seega pakkus kliimaministeerium Eesti seisukohaks välja, et kümme protsenti süsiniku vähendamise eesmärgist seotaks tehnoloogia arengu vastavushindamisega. Hindamine toimuks 2032. aastal.

"Tehnoloogiavalmidust tuleb sellisel juhul hinnata sektoripõhiselt," sõnas Klaas ning märkis, et tehnoloogia arengut kliimaeesmärkidega siduv mudel tuleks veel välja töötada. Ta rõhutas ka, et pelgalt tehnoloogia olemasolust ei piisa.

"Paraku on tihtipeale ka nii, et väiksematel liikmesriikidel on uutele tehnoloogiatele väiksem ligipääs. Ja ka rahastamisfondid, mis uusi tehnoloogiaid aitavad välja töötada, ei pruugi olla kõigile samavõrd kättesaadavad," rääkis Klaas.

Eesti tingimuste seas oleks ka õiglasem üleminek

Niisiis ootab kliimaministeerium, et uued tehnoloogiad jõuaks võrdselt kõigini. Ministeeriumi koostatud dokumendis pakutakse 90 protsendi eesmärgile veel mõned tingimused.

Nende hulgas on 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide täielik täitmine, ettevõtete konkurentsivõime ja investeerimiskindluse tagamine ning uued kompensatsioonimeetmed ehk suurem keskendumine õiglasele üleminekule.

Klaas märkis, et praegu ollakse 2040. aastat puudutavate aruteludega alles päris alguses. "Kui ülemkogu on selle üldeesmärgi heaks kiitnud, siis uus komisjon tuleb järgmisel aastal välja seadusandliku paketiga," selgitas Klaas. "Ehk hiljem tuleb meil erinevate partneritega koostöös kujundada ka detailsed seisukohad erinevate õigusaktide kohta.

Klaas lisas, et Euroopa Liidu liikmesriikide seas on ka neid, kes soovivad väga ambitsioonikaid sihte seada. "Aga valdavas osas on laua ümber väga konstruktiivne arutelu, et kuidas me praktiliste sammudega need eesmärgid ära teeme," sõnas Klaas.