Paari nädala eest esitletud kliimakindla majanduse seaduse põhisuundade üle on alanud igati tervitatav ühiskondlik diskussioon. Jälgime kliimaministeeriumis arutelusid huviga, et sisukaid ettepanekuid ka järgmistes sammudes arvesse võtta. Siiski on diskussioonides kõlanud ka mõned ekslikud väited, mis vajavad ümberlükkamist.

Olemasolevad tööstused muutuvad samuti puhtamaks

Oluline on meenutada, et kliimakindla majanduse seadust ei koostatud vaakumis. Juba varem on seatud mitmed nõuded ja kehtinud laiemad raamid, mis tööstusi heite vähendamisele suunavad.

Üheks olulisemaks tööstuse sisendiks on elekter, mis aasta-aastalt tänu kiirele taastuvenergia arendamisele puhtamaks muutub. Lisaks sellele on samm-sammult vajalik muid fossiilseid tootmise sisendeid puhtamate kütuste vastu vahetada, olgu selleks siis biometaan või vesinik.

Lisaks jääb jätkuvalt toimima heitkogustega kauplemise süsteem, mis mitmete ettevõtete jaoks saastamise kalliks ja seega majanduslikult ebamõistlikuks muudab. Samuti jäävad kehtima keskkonna kompleksload, mis reguleerivad erinevaid saasteallikaid.

Lisaks riiklikele nõuetele ja ootustele suunavad ettevõtete äritegevust keskkonnahoidlikumaks ka erakapitali rahastamistingimused. Paljudel juhtudel ei ole pangad enam nõus andma laene ettevõtmistele, mille keskkonnamõju on liiga suur. Nii on saastavate ettevõtete arendamine järjest keerukam ning lisaks on turgudel konkurentsieelis eelkõige keskkonna- ja kliimasõbralikel lahendustel. Seega toetab meie püüdlusi ka vaba turg.

Seadus arvestab kliimamuutustega kohanemisega

Kliimamuutustega kohanemiseks on vaja kõikide valdkondade valmisolekut läbivalt tõsta. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, annab laiemad suunised ja soovitused teemaga tegelemiseks.

Küll aga on kohanemisega seotud väljakutseid väga oluline arvestada ka valdkondlikes (nt ehituse, transpordi, linnaplaneerimise) arengudokumentides. Valdkondlikult saab arvestatud just neid mõjutavate pikaajaliste riskidega ja läbi mõelda, kuidas negatiivseid mõjusid vähendada. Olgu selleks siis tormidele paremini vastupidav elektrivõrk ja hooned, põuaperioodidel kõigile kättesaadav puhas joogivesi või terviseriskide mitmekesistumisel selleks valmis tervishoiuasutused.

Valmivas seaduseelnõus on kliimamuutustega kohanemise teema põhjalikult kajastatud, et nii planeeringutes kui ka pikaajaliste valdkondlike arengukavades muutuvast kliimast tulenevaid riske paremini arvestataks.

Kaasatud on kõik, kes soovivad olla kaasatud

Kliimaseaduse koostamisse on olnud kaasatud suur hulk osapooli. Seejuures on osalemisvõimalust pakutud kõikidele ülikoolidele, võimalikult paljudele vabaühendustele, ettevõtjatele ja ka üksikisikutele. Lisaks seadusega seotud ministeeriumitele osales valdkondlikes töörühmades esindajaid enam kui 40 organisatsioonist.

Lisaks töörühmadele toimus üksikisikuid kaasav arvamusrännak, kus rääkis kaasa veel üle 500 inimese. Märkimisväärne osalejate arv näitab selgelt, et kliimamuutustega seonduvates teemades ja lahenduste leidmises soovitakse kaasa rääkida.

Meile jõudnud ettepanekud seejuures näitavad, et inimestele on oluline kvaliteetne elukeskkond, hästi toimiv transpordisüsteem ning hoitud loodus, kõik need teemad on tähtsal kohal ka kliimakindla majanduse seaduse koostamisel.

Seaduse ettevalmistamisel esitati meile palju ettepanekuid, mis olid erinevad nii kaalukuse, ambitsiooni kui ka ellu rakendamise eelduste osas. Pidades silmas pikaajalist kliimaeesmärki ning võttes arvesse esitatud ettepanekute kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaali ja kaasnevat mõju, oleme teinud ettepaneku hea tasakaalu leidmiseks erinevate valdkondade vahel.

Lisaks juba avalikustatud kliimakindla majanduse seaduse põhisuundadele on peagi valmimas ka seaduseelnõu esimene versioon. Suvel toimub eelnõude infosüsteemis avalik kaasamine, kus kõik huvilised saavad oma ettepanekud veel esitada. Eelnõu plaanime riigikogule esitada sügisel, kus diskussioonide tulemusel ka parima tasakaaluni jõutakse. Plaanide kohaselt jõustuks seadus 2025. aasta algusest.