Maa-ameti korterimüügi tehinguinfo järgi toimus käesoleva aasta jaanuarist aprillini Tallinnas 2414 korterimüügi tehingut ja keskmine ruutmeetri hind oli 2951 eurot. Tartus vahetas samal perioodil omanikku 517 korterit ja keskmine ruutmeetri hind oli 2462 eurot.

Maa-ameti andmeil leidis Narvas uue omaniku jaanuarist aprillini 277 korterit ja seal tuli keskmiselt ühe ruutmeetri eest välja käia 558 eurot. Pärnu linnas sooritati 161 korteritehingut ja seal oli keskmine korteri ruutmeetri hind 2098 eurot.

Tallinnas suudab keskmise sissetulekuga pere praegu osta 58 ruutmeetrit elupinda võrreldes mulluse 64 ruutmeetriga ja sedagi järelturult vanas kortermajas.

ERR-i ajakirjanik Dmitri Kulikov on elanud uues majas korteris üle aasta. Kulikov ütles, et see korter meeldis talle kohe esimesest hetkest. Ja miks ka mitte, sest 18. korrusel asuval 44-ruutmeetrisel kahetoalisel korteril on suurepärane vaade.

"Ma olen väga rahul, jah, minu lemmikkorter. Ma pidin päris mitu aastat tööd tegema kõvasti, et esimene sissemakse teenida. Ja kuiselt mul läheb päris korralik summa, ütleme kolmandik minu sissetulekust, aga kommunaalid on siin väga väikesed," rääkis ta.

Praegu maksaks selline korter umbes 200 000 eurot. Kuid kahe lapsega noor pere sooviks kindlasti soetada pigem neljatoalise uue korteri. Ja unistamiseks võib turul ringi vaadata. Näiteks Uus-Veerenni uusarenduses maksab 114-ruutmeetrine neljatoaline korter koos sisustusega 685 000 eurot.

Kuid poolemiljonilise väärtusega korteri ostmiseks peaks pere sissetulek olema üle 5000 euro kuus ja 30-aastase laenu kuumakse oleks üle 2400 euro.

Swedbanki analüüs näitab aga, et kinnisavara kõrge hinna tõttu on korteriturul nõudlus endiselt madalseisus. Swedbank arvutab 1,5-kordset keskmist palka ja 30-aastast laenuvõimet aluseks võttes, kui palju ruutmeetreid elamispida on inimestele taskukohane laenu eest osta.

"Sellise netopalgaga oli võimalik esimeses kvartalis lubada endale 58 ruutmeetrit järelturult, aasta tagasi oli see umbes 64 ruutmeetrit. Uusarenduste puhul ei ole taskukohasus viimasel ajal paranenud. Taskukohasus on jätkuvalt vilets. Esimeses kvartalis sai arendajate kodulehe keskmise hinna põhjal lubada endale umbes 32 ruutmeetrit," selgitas Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Swedbankis vastabki praegune keskmise laenuga koduostja sissetulek Harjumaa 1,5-kordsele keskmisele palgale ehk 2570 eurole. Selle raha eest suudab pere osta pigem vana korteri järelturult, mitte vastvalminud suure unistuste korteri.

"Kui 2570 euroga on võimalik endale lubada 32 ruutmeetrit, siis võiks öelda, et see on pigem kõrgemapalgalise inimeste eelis," ütles Rõbinskaja.

Merko mõistab, et inimeste ootus on odavamate uute korterite järele.

"Tallinna ümbruses ongi meil Jüril üks uus projekt, kus ongi hinnad madalamad. Kesklinnale lähemale liikudes need muutuvad muidugi kallimaks. Kuid igas arenduses on meil erineva suurusega kortereid, kahetoalistest kuni viietoalisteni, nii et iga inimene leiab endale midagi," rääkis Merko Kodud juht Indrek Tarto.

Kinnisvaraanalüütik Risto Vähi ütles, et järelturul on hind läinud natuke odavamaks, kuid samas on see kallinenud uusarenduses.

"Tehingute keskmine ruutmeetri hind näiteks Tallinnas on umbes 4500 eurot, pakkumine on suisa üle 5000 euro ruutmeetri eest keskmiselt. Nii et selles mõttes järelturg on see, kus rohkem tehinguid tehakse ja kus tegelikult rohkem aktiivust näha on," selgitas ta.

Kinnisvara hind Vähi sõnul praegu enam ülespoole ei lähe.

"Eksporditurgudel ei ole ju veel hästi ja meie enda töötleval tööstusel pole ka veel hästi. Kinnivaraturg on majanduse peegel ja enne me peame nägema seda, et majandusel hakkab paremini minema, et inimeste ostujõud taastub. Nad julgevad kas või toidupoodides rohkem kulutada, siis me saame rääkida sellest, et kinnivaraturul hakkab üldse nool pöörduma," rääkis Vähi.