Elektri võrku müümiseks ei tasu enam päikesepaneele kodule panna

Eestis on juba sedavõrd palju päikesepaneele, et elektri võrku müümiseks ei tasu nende kodule või suvilale paigaldamine enam ära. Siiski võivad päikesepaneelid suurema tarbimise korral oma elektrikulu katteks ja võrgutasu vältimiseks olla mõistlikud.
Suviti toodavad Eesti päikesepaneelid juba nii palju elektrit, et mitte ainult öösiti pole elekter odav, vaid ka päeval. Elekter on üldjuhul kõige kallim hommikul ja õhtul. See tähendab, et uute päikesepaneelide paigaldamine turule elektri müümiseks ei ole enam mõistlik, tõdes päikesepaneelide paigaldaja Sigma Systemsi tegevjuht Kristjan Karming.
"Kahe aasta taguse ajaga ju võrrelda ei saa, sest siis olid ka päevased elektrihinnad väga kõrged ja inimesed paigaldasid paneele pigem ärilistel eesmärkidel. Ei olnudki vahet, kui suur see omatarbimine on," sõnas Karming.
Nüüd on just omatarbimine otsustav.
"Enda tarbeks päikeseelektri tootmine on jätkuvalt ja alati mõistlik. Kui see energia hind on ka turul null, siis võrgutasu tuleb seda kasutades ju ikka maksta. Võrgutasu pealt hoiab igal juhul kokku."
Päevane odav elekter tähendab ka seda, et börsipaketiga tarbijatel on mõistlik pesumasin suvel tööle panna päeval.
"Praegu saad kõige madalamat hinda just nende samade päevaste tundide ajal. Nüüd on küsimus vaid selles, kas sa ise oled kodus ja suudad need seadmed sisse lülitada. Paljudel inimestel sellist automatiseeritust, et miski ise või kaugelt äpist nupust vajutades tööle läheb, ei ole. See on kindlasti digitaliseerimise areng, mis meid kõiki ees ootab," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli energiamajanduse ekspert Hannes Agabus.
Kristjan Karming lisas, et kuigi tellimusi on jäänud vähemaks, on huvi siiski olemas.
"Võiks öelda, et on selline stressivaba periood, et saame lubada mõistlikke tarneaegu ning teha mõnusalt tööd."
Seda just selle tõttu, et päikesepaneelide hind on viimase kahe aastaga pea poole võrra kukkunud. Samas selleks, et päikeseelekter ära tasuks, on akud muutunud üha tähtsamaks. See tähendab, et algne kulu on jällegi suurem.
"Keskeltläbi 10–15 kilovatt-tunnise mahtuvusega aku, mis võiks eraisiku puhul sobilik olla, hind võiks jääda 4000–5000 euro kanti."
Akude tasuvuse määrab see, kui palju tulevikus elektrihind kõigub. Mida suuremas mahus elektrihind kõigub, seda lühem on tasuvusaeg, aga seda kahjuks väga prognoosida võimalik ei ole.
Liiatigi sõltub see ka poliitilistest otsustest, sellest, mis määral otsustab riik elektriturule sekkuda, et tagada stabiiline elektrihind. Sarnane olukord on ka suurte päikeseparkide puhul, selgitab Hannes Agabus.
"Bilansiportfellide juhtimisega läheb keeruliseks ja selle kulu katmiseks on akude ja hübriidparkide rajamine järjest populaarsem. Aga see on kõik pilootide järgus. Tegelikult lõplikku tasuvust ja kuidas see mõjutab päikesepaneeli konkurentsivõimet turul tulevikus, võime ainult oletada."