Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi uus sõnastus toob päikesepaneelide rajamise nõuded nii uutele kui ka olemasolevatele hoonetele, kuid kliimaministeeriumi hinnangul see juba välja kujunenud praktikat suurt ei muuda.

"Eluhoonete puhul hakkab vastav regulatsioon kehtima aastast 2030, aga see ei erine oluliselt kehtivast praktikast, sest juba täna tuleb eluhooned projekteerida A-energiaklassi, mille puhul kõige kulutõhusam lahendus on päikesepaneelide paigaldamine lisaks teistele meetmetele," rääkis kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Ühiskondlikke hooneid puudutab muudatus juba varem.

"Uutele avaliku sektori hoonetele ja mitteeluhoonetele aastast 2027. Aastast 2028 kuni 2030 sõltuvalt hoone suurusest, alustades kõige suuremast, jõustuvad olemasolevatele avaliku sektori hoonetele päikesepaneelide paigaldamise nõuded," ütles Jaanisoo.

"Uute hoonete puhul see kindlasti on väga mõistlik ja seda meie praegused nn liginullenergia- ehk siis A-klassi nõuded juba eeldavad, et päiksepaneele paigaldatakse. See ongi nagu täpp i peal, see päikesepaneeli lisamine," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski.

Problemaatilisemaks peab ta aga juba olemasolevatele ühiskondlikele hoonetele selle kohustuse lisamist. Kurnitski sõnul on koolile või lasteaiale mõistlik päikesepaneele paigaldada üksnes hoone tervikliku renoveerimise käigus.

"Tuleb kindlasti vältida seda, et koolimajas on ventilatsioonisüsteem välja ehitamata ja siis hakatakse äkki hurraaga päikesepaneele paigaldama," ütles ta.

Direktiiv ütleb, et päikesepaneelid tuleb paigaldada juhul, kui see on tehniliselt sobiv ning majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav. Mis täpselt need kriteeriumid on, tuleb Eestil kahe aasta jooksul nüüd välja mõelda, nagu ka tõlgendusruumi ulatus – näiteks kas päikesepaneeli kohustus tekib igale majale autonoomselt või võib neid ühendada ka näiteks läheduses asuva päikesepargiga.

Kinnisvaraarendaja 1Partner leiab, et kõiki Euroopa riike ühtviisi kohtlev direktiv pole Eesti vaatest just sobivaim.

"Meil on vaja elektrienergiat siis, kui on talv, päikest ei ole ja meil on vaja seda kütmiseks. Aga Lõuna-Euroopas on vaja päikest siis, kui on vaja jahutada ja täpselt õigel ajal see päike paistabki siis päikesepaneelide peale. Mina arvan, et sama norm kohaldada üle-euroopaliselt ei ole otstarbekas," kommenteeris 1Partner kinnisvarabüroo tegevjuht Martin Vahter.

1Partner rajab juba praegu A-energiaklassi hooneid, aga alati nad selle saavutamiseks päikesepaneele ei kasuta. Edaspidi pole sellest aga pääsu.

"Aastane elektrienergia võit sellest korterelamus on umbes paarkümmend eurot. Tegemist on paariprotsendilise elektrienergia hinna mõjuga, seda võitu on võimalik hoopis muude vahenditega tegelikult saada. Päikesepaneel üksinda ei ole terviklahendus, sinna peaksid juurde tulema siis salvestamisvõimalused," selgitas Vahter.

Ka Kurnitski möönab, et tasuvad salvestusvõimalused on praegu veel puudu.

"Kui päikesepaneelid on hästitasuvad – tasuvad 10 kuni 15 aastaga ära –, siis akusalvestussüsteemide tasuvus tekib siis, kui nende hind oleks võib-olla umbes pool tänasest hinnast. Võib-olla viie aasta pärast on selline olukord, sest nende hind on ka kiiresti langevas trendis. Täpselt samamoodi, nagu varem juhtus päikesepaneelidega, mis kunagi olid küllaltki kallid, ka need hinnad on langemas," rääkis Kurnitski.