Päikeseparkide rajajad otsivad investeeringutele nutikamaid lahendusi
Kuna valitsus ei toeta enam päikeseparkide rajamist, peavad arendajad oma investeeringud nutikamalt lahendama. Kliimaministeerium näeb päikesepaneelidele veel ruumi, kui on läbi mõeldud pargi suurus ja asukoht.
Viie aastaga on päikeseseadmete võimsus kasvanud hüppeliselt 42 megavatilt 812 megavatini. Selle aasta lõpuks eeldab Elering võimsust 1000 kuni 1100 megavatti. Päikeseelektri küllust näitab miinusega börsihind päikeselistel tundidel.
"Kui hind käib miinuses, näitab, et tootmine ületab pakkumist, et tarbimist ei ole nendel tundidel kui päike paistab. Ja eks seda ole näha ka tegelikult arendajate tegevusest. Paigaldatakse paneele üha enam mitte ainult lõunasuunas, vaid ka ida- ja läänesuunas ja otsitakse aktiivselt võimalusi salvestistega, et nihutada turule, ajatada turule andmise aega," selgitas Eleringi taastuvenergia arendamise juht River Tomera.
Riiklikke toetusi päikeseenergiale kliimaministeerium enam ei jaga, järgmised toetused on planeeritud tuuleparkidele.
"Seni sai ka veel taotleda toetust taastuvelektri vähempakkumistest, aga seda juba vähempakkumise põhiselt. Uued vähempakkumised, mis meil on kavas, on mõeldud tuuleparkidele. Mille raames veel saab toetust päikesepaneelidele, on hoonete renoveerimine," ütles kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.
Kehra lähedale ehitab investeerimisfirma Kaamos ja puidutööstusettevõtte Combiwood ühisfirma KC Energy 50-megavatise võimsusega Pihlaka päikesepargi, mis valmib täielikult järgmise aasta suveks. Park katab ära 6000 keskmise majapidamise energiavajaduse ning osales viimasel vähempakkumisel, kus riigi toel saadi hinnapõrandaks 28 eurot megavatt-tunni kohta.
"Investeeringud on lähiajal kokku kuivamas ja just tõsiseltvõetavamad ja pika plaaniga investorid, kes ehitavad endale iseseisvalt opereerimisportfelli, jäävad turule alles. Kuna toetused on turult ära kadunud ja ei ole riiklikku tuge täna sellisel määral ette näha, siis peabki olema väga nutikas, tark ja majanduslikult, tehniliselt efektiivseid lahendusi välja mõtlema," rääkis KC Energy juht Mihkel Loorits.
Eleringi sõnul peavad tulevikus päikesepaneelid olema rohkem tarbija ligiduses. Kliimaministeerium rõhutab salvestite tähtsust.
"Kui tahta suuri päikeseelektrijaamu rajada kuskile eraldiseisvana, siis tasub neid kombineerida salvestusega, kui äriplaan seda võimaldab, ning kindlasti otsida juurde elektrile ostja. Vastu turuhinda me näeme, et sageli päevased hinnad on juba nullis. See ei tähenda, et need, kes seda toodavad, saavad nullhinda, see tähendab, et neil on mingid muud rahastusmeetmed seal juures," rääkis Uiga.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"