Oluline teisipäeval, 21. mail kell 22:37

- Zelenski: Ukraina edusammud Harkivi oblastis on käegakatsutavad;

- Zelenski sõnul arutab ta partneritega võimalusi rünnata Venemaa territooriumil asuvaid sihtmärke;

- Ukraina kinnitas Venemaa raketikandja hävitamist Mustal merel;

- Venemaa väed on alustanud tuumaõppuste esimest etappi;

- Kremli sõnul otsib Zelenski rohkem Lääne abi, kuna tema sõjavägi on hädas;

- Zelenski: lääs otsustab Ukraina abi üle liiga aeglaselt;

- Zelenski: Ukraina vajab rohkem kui 100 hävitajat F-16;

- Holland saadab Ukrainale täiendavalt soomukeid;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1380 sõdurit.

Zelenski: Ukraina edusammud Harkivi oblastis on käegakatsutavad

 Ukraina kirdeosas Harkivi oblastis Venemaaga võitlevad Ukraina väed teevad edusamme, kuid olukord teistes rindejoone piirkondades on keeruline, ütles teisipäeval õhtuses videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Harkivi oblastis hävitavad meie väed okupanti – tulemused on käegakatsutavad," ütles Zelenski.

Samas hoiatas ta, et olukord idarindel Pokrovske, Kramatorski ja Kurahhove linnade lähedal on äärmiselt keeruline. "Praegu käib seal suurem osa lahingutest," ütles ta.

Kaitseväe pressiesindaja Nazar Vološin ütles, et Ukraina väed suutsid Harkivi rindel olukorra stabiliseerida, kuid olukord on keeruline ja muutub kiiresti.

Zelenski: räägime läbi Venemaa pinnal asuvate sihtmärkide ründamist

Ukraina peab oma rahvusvaheliste partneritega läbirääkimisi võimaluse üle rünnata nende antud relvadega Venemaa territooriumil asuvaid sihtmärke, ütles president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski rääkis intervjuus Reutersile, et Kiiev peab läbirääkimisi oma rahvusvaheliste partneritega nende tarnitud relvade kasutamise üle Venemaa sõjatehnika ründamiseks piiril ja ka sügaval Venemaa territooriumil.

"Midagi positiivset pole veel," tõdes Ukraina president usutluses. Intervjuust Reutersile ei selgu, kas Zelenski rääkis konkreetsetest partneritest, kellega Ukraina peab asjakohaseid läbirääkimisi.

Eelmisel nädalavahetusel kirjutas The Wall Street Journal, et Ukraina palus USA presidendi Joe Bideni administratsioonil aidata tuvastada Venemaal sihtmärke, mida Kiiev võiks oma relvadega rünnata ning palus eraldi tühistada piirangud USA-st saadud relvade kasutamisele Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide vastu.

Ka USA endine asevälisminister Victoria Nuland ütles äsja, et Kiievil on õigus rünnata sõjalisi sihtmärke Venemaa territooriumil ning Washington ja tema liitlased peaksid Ukrainat selles aitama.

Samal ajal avaldas USA kaitseminister Lloyd Austin hiljuti ootust, et Kiiev kasutab talle antud relvi ainult Ukrainas asuvate sihtmärkide vastu.

Briti kaitseminister Grant Shapps kutsus Saksamaad ja teisi liitlasi pühapäeval üles saatma Ukrainasse kaugmaarakette, vahendas Kyiv Independent.

Samas on Saksa kantsler Olaf Scholz mitmel korral peatanud Saksa Taurus-rakettide saatmise Ukrainasse. Scholz avaldas ajalehe Bild allikate sõnul juba oktoobris kartust, et kui Ukrainasse saadetakse rakette, siis saab Saksamaast sõja osaline.

Ukraina on küll saanud muu hulgas Briti ja USA kaugmaarakette, kuid Tauruste laskeulatus oleks aga nendest suurem.

Briti ja Ameerika raketid lendavad umbes 300 kilomeetri kaugusele, Taurused aga üle 500 kilomeetri. Saksa rakettide abil saaksid ukrainlased näiteks anda lööke sügavamale venelaste tagalasse.

Ukraina kinnitas Venemaa raketikandja hävitamist Mustal merel

Ukraina relvajõudude peastaabi pressiteenistus kinnitas varasemaid teateid, et 19. mai rünnak hävitas Venemaa Musta mere laevastiku raketikandja Tsüklon, mis paiknes ajutiselt okupeeritud Krimmis, vahendab Ukrinform.

Värske raporti kohaselt tabasid Ukraina kaitseväed 19. mai varahommikul Venemaa raketikandjat Tsüklon Sevastoopolis.

Esialgsete teadete kohaselt laev tõenäoliselt uppus, kuus meeskonnaliiget hukkus ja vähemalt 11 sai haavata.

Venemaa väed on alustanud tuumaõppuste esimest etappi

Venemaa väed on alustanud tuumaõppuste esimest etappi, mis hõlmab praktilist väljaõpet taktikaliste tuumarelvade ettevalmistamisel ja kasutamisel Lõuna sõjaväeringkonnas, teatas Venemaa kaitseministeerium teisipäeval.

President Vladimir Putin andis käesoleva kuu alguses korralduse õppuste läbiviimiseks.

Ministeeriumi teatel hõlmas õppuste esimene etapp Iskanderi ja Kinzhal rakette.

"Õppuse eesmärk on tagada, et üksused ja varustus oleksid valmis "mitte-strateegiliste tuumarelvade lahinguliseks kasutamiseks, et vastata ja tingimusteta tagada Vene Föderatsiooni territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus vastuseks üksikute Lääne ametnike provokatiivsetele avaldustele ja ähvardustele", teatas ministeerium.

Kremli sõnul otsib Zelenski rohkem Lääne abi, kuna tema sõjavägi on hädas

"Ukraina president Volodõmõr Zelenski palub Läänelt suuremat sekkumist Ukraina konflikti, kuna Ukraina vägede olukord rindel on äärmiselt ebasoodne," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teisipäeval, vahendab Reuters.

"Samal ajal mõistab Kiiev, et isegi suurenevad relvatarned ei suuda muuta dünaamikat lahinguväljal," ütles Peskov.

Zelenski: lääs otsustab Ukraina abi üle liiga aeglaselt

Lääneriigid teevad Ukrainale sõjalise abi andmise otsuseid äärmiselt aeglaselt, mis muudab relvajõudude olukorra keeruliseks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval usutluses uudisteagentuurile Reuters.

President kirjeldas õhutõrjesüsteemide Patriot tarnimisega seotud arenguid sammuna edasi. "Aga enne seda tegime kaks sammu tagasi," lisas ta.

"Iga otsus, milleni me kõik koos jõuame, jääb umbes aasta hiljaks," tõdes Zelenski.

President pakkus välja ka viise, kuidas liitlased saaksid otse aidata, mille seas tulistada teatud tingimustel alla Venemaa rakette Ukraina territooriumi kohal.

Zelenski: Ukraina vajab rohkem kui 100 hävitajat F-16

Ukraina vajab rohkem kui sadat hävitajat F-16, et astuda taevas vastu Vene okupantidele, ütles esmaspäeval Reutersile antud usutluses president Volodõmõr Zelenski.

"Venelased kasutavad Ukraina territooriumil 300 lennukit. Meil on taevas okupantide vastu võitlemiseks vaja vähemalt 120 või 130 lennukit. Te ei saa seda praegu pakkuda? Olgu... Tulles tagasi NATO naaberriikide territooriumil asuvate lennukite juurde, siis tõstke nad õhku, tulistage Ukraina territooriumi kohal teatud tingimustel alla Vene rakette ja kaitske tsiviilelanikke," rääkis president intervjuus.

Ukraina president tõdes, et olukord rindel on jätkuvalt väga raske.

"Harkivi suunal suutis kaitsevägi nädal tagasi olukorra oma kontrolli alla saada. Donbassis on käimas väga ägedad lahingud," sõnas riigipea.

Ukraina tulistas ööl vastu esmaspäeva riigi lääne-, kesk- ja lõunaosas alla 29 Vene drooni.

Holland saadab Ukrainale täiendavalt soomukeid

Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren teatas esmaspäeval, et tema riik on otsustanud anda Ukrainale veel lisaks jalaväe lahingumasinaid YPR-765.

"Need soomukid on Ukraina jaoks väga tähtsad. Nad on hea manöövervõimega, suudavad kiiresti üksusi liigutada ning neid saab kasutada nii luureks, ründe- kui kaitsetegevuseks," ütles Ollongren kaitseministeeriumi avalduse vahendusel.

Holland tegi oma abipanuse teatavaks Ukrainat toetavate riikide kontaktgrupi ehk nn Ramsteini formaadi riikide 22. kohtumisel, teatas väljaanne Ukrainska Pravda.

YPR-765 on Hollandis välja töötatud soomukitüüp, mis on riigi relvajõududes kasutusel olnud alates 1977. aastast. Selle varustuses on distantsilt juhitavad laskesüsteemid, mis võimaldavad meeskonnal relvasid opereerida soomuki sees, olles vastase tule eest paremini kaitstud ning anda tuletoetust ka lahinguväljal.

Hollandi teatel on Ukrainale antud varem juba 207 samasugust soomukit ning lisati, et taotlus veel lahingumasinaid saada pärineb Ukrainalt. Kui palju soomukeid nüüd antakse, Holland ei avalikustanud.

Hollandil on teadaolevalt andnud üle 2000 sellise soomuki, mida on hiljem hakatud asendama moodsamate jalaväe lahingumasinatega CV90.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1380 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 495 070 (võrdlus eelmise päevaga +1380);

- tankid 7605 (+15);

- jalaväe lahingumasinad 14 699 (+34);

- suurtükisüsteemid 12 779 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1077 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 811 (+4);

- lennukid 354 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 290 (+54);

- tiibraketid 2207 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 383 (+72);

- laevad / paadid 27 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2085 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.