"See on üsna ebatavaline, et peaprokurör niimoodi avalikult praegu välja tuli ja teatas, et ta kavatseb esitada need taotlused. Tavaliselt niimoodi asjad ei käi," ütles Värk.

"See on võib-olla peaprokuröri mingisugune taktika. Kindel on, et see tõmbab tähelepanu ja on ju ka õigustatult öeldud, et see paneb kohtunikele surve. Sest me ju teame täpselt, millisesse kohtueelsesse kotta see küsimus läheb ja millised kohtunikud sinna kotta kuuluvad," lisas ta.

Värgi sõnul võib peaprokuröri arvamus mõjutada ka sõja käiku. "Kindlasti. See on alati vaidlusi tekitav olukord, et kas rahu iga hinna eest või me ikkagi läheme õigluse taastamise suunas ja ütleme, et kui on toime pandud rikkumisi, siis need rikkumised peavad saama menetletud ja võimalikud süüdlased karistatud. Kindlasti praegu osa riike võib taanduda sellest protsessist ja öelda, et nad ei taha sellistes tingimustes üldsegi nendes poliitilistes protsessides osaleda," lausus Värk.

Värgile tekitas küsimusi ka Iisraeli riigijuhtide ning Hamasi liidrite ühele pulgale panemine. "Optiliselt on see kummastav, et tõepoolest kõik viis isikut on pandud samale tasandile või samasse dokumenti. Sest lõpuks ikkagi ju Hamas ründas Iisraeli väga jõhkralt ja Iisrael pidi hakkama ennast kaitsma. Õiguslikult on see põhjendatav," sõnas Värk.

Värk rääkis, et peaprokurör tahab näidata, et ta tegutseb sõltumatult, erapooletult ja et ta keskendub võimalikele kuritegudele, mis on toime pandud. "Siin ei ole oluline, kes neid kuritegusid toime panid. Aga kindlasti see tekitab sellise tugeva reaktsiooni ja sümbolina on see problemaatiline," ütles ta.

Samas ei usu Värk, et kohtunike tegevust see kuidagi mõjutab. "Kohtunikud vaatavad, millised on ühe või teise isiku suhtes esitatud kahtlustused ja millised on kogutud tõendid. Aga nagu me näeme, siis see võib mõjutada riikide suhtumist ja toetust kohtusse," hindas Värk.

Värk tõdes, et kõikides suurtes, intensiivsetes relvakonfliktides tuleb ette sõjapidamise reeglite rikkumist. "See on karm paratamatus. Aga me ei saa lugeda lihtsalt surmade numbrist midagi välja. Me peame ikkagi konkreetselt hindama, miks ühes või teises olukorras tsiviilisikud hukkusid, tsiviilobjekte rünnati. See ongi ju prokuröri roll, seda kõike uurida ja anda kohtunikele edasi vaagimiseks," rääkis Värk.

Saatejuht Katrin Viirpalu küsis, kas prokurör näitas oma tegevusega mingit suhtumist Iisraeli ja Hamasi vahelisse konflikti.

"Mitte otseselt suhtumist. Tema ikkagi tutvub faktiliste asjaoludega ja hindab seda vastavalt rahvusvahelise kriminaalkohtu Rooma statuudile. Kas kohtu pädevuses olevad kuriteo koosseisud on täidetud või mitte," vastas Värk.

Värk rääkis, et järgmisena läheb see taotlus koos kõigi toetavate materjalidega kohtueelse koja kohtunikele. "Nemad peavad vaagima, kas need kahtlustused on põhjapanevad, kas tõendid on piisavad ja seejärel, kas väljastavad vahistamismäärused või lükkavad selle taotluse tagasi," lausus Värk.

Värk ei osanud prognoosida, kui kaua see protsess võib aega võtta.