Reutersi allikad lisasid, et Putin on valmis võitlema edasi, kui Kiiev ja lääs sellele ei reageeri.

Kolm allikat, kes on kursis Putini lähikonnas toimuvate aruteludega, ütlesid, et Venemaa liider väljendas väiksele nõunike rühmale pettumust selle üle, mida ta peab lääneriikide toetatud katseteks läbirääkimisi takistada ja ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski otsuse üle kõnelused välistada.

Kõik artiklis viidatud allikad rääkisid teema tundlikkust arvestades anonüümselt.

"Putin võib sõdida nii kaua kui vaja, kuid Putin on valmis ka relvarahuks – sõja külmutamiseks," ütles allikas.

Reuters rääkis kokku viie inimesega, kes töötavad või on töötanud Putiniga koos poliitika- ja ärimaailma tipus. Viies allikas ei kommenteerinud sõja külmutamist praegustel rindejoontel.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles vastuseks kommentaaripalvele, et Kremli peremees on korduvalt selgeks teinud, et Venemaa on oma eesmärkide saavutamiseks dialoogile avatud, öeldes, et riik ei taha "igavest sõda".

Ukraina välis- ja kaitseministeerium küsimustele ei vastanud.

Majandusteadlase Andrei Belousovi määramist Venemaa kaitseministriks vaadati lääne sõjaliste ja poliitiliste analüütikute hinnangul kui Venemaa majanduse seadmist püsivalt sõjamajanduse seisu, et võita pikaleveninud konflikt.

Siiski ütlesid allikad, et märtsis veel kuueaastase ametiaja saanud Putin kasutaks pigem Venemaa praegust hoogu, et sõda selja taha jätta. Uut kaitseministrit nad otseselt ei kommenteerinud.

Tuginedes oma teadmistele Kremli kõrgemates ringkondades peetud vestlustest, väitsid kaks allikat, et Putin arvab, et sõja senistest edusammudest piisab Vene rahvale võidu müümiseks.

Kolm allikat ütlesid, et Putin mõistis, et kõik uued suured edusammud nõuaksid uut üleriigilist mobilisatsiooni, mida ta aga ei soovi. Üks Venemaa presidenti tundev allikas ütles, et tema populaarsus langes pärast esimest mobilisatsiooni 2022. aasta septembris.

Väljavaade relvarahu sõlmimiseks või isegi rahuläbirääkimiste pidamiseks tundub kauge

Zelenski on korduvalt öelnud, et ei nõustu rahuga Putini tingimustel. Ta on lubanud, et võtab tagasi kaotatud territooriumi, sealhulgas Krimmi, mille Venemaa annekteeris 2014. aastal. 2022. aastal kirjutas ta alla dekreedile, mis kuulutas ametlikult kõik kõnelused Putiniga "võimatuks".

Üks allikatest arvas, et Zelenski võimuloleku ajal ei saa kokkulepet sündida, kui just Venemaa temast mööda ei lähe ja Washingtoniga lepingut ei sõlmi. USA välisminister Antony Blinken ütles aga eelmisel nädalal Kiievis ajakirjanikele, et ta ei usu, et Putin on tõsistest läbirääkimistest huvitatud.

Ukraina valmistub järgmisel kuul Šveitsis korraldatavateks kõnelusteks, mille eesmärk on ühtlustada rahvusvahelist arvamust sõja lõpetamise kohta. Kõnelused kutsuti kokku Zelenski algatusel, kes ütles, et Putin ei peaks osalema. Šveits polegi Venemaad kutsunud.

Moskva on öelnud, et kõnelused ei ole tõsiseltvõetavad, kui neid seal pole. Ukraina ja Šveits soovivad aga, et osaleksid Venemaa liitlased, sealhulgas Hiina.

17. mail Hiinas esinedes ütles Putin, et Ukraina võib kasutada Šveitsi kõnelusi, et panna laiem rühm riike toetama Zelenski nõuet Venemaa täielikuks lahkumiseks Ukraina aladelt. Putini sõnul oleks see aga pealesunnitud tingimus, mitte rahuläbirääkimine.

Šveitsi välisministeerium ei vastanud kommentaaripäringule.

"Oleme aruteluks valmis. Me ei ole kunagi keeldunud," ütles Putin Hiinas.

Kreml ütles, et ei kommenteeri oma Ukrainas toimuva sõjalise erioperatsiooni edenemist, kuid on korduvalt öelnud, et Moskva on avatud ideele läbirääkimisteks, mis põhinevad "uuel territoriaalsel reaalsusel".

USA välisministeeriumi pressiesindaja ütles vastuseks, et iga rahualgatus peab austama Ukraina "territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piiridest lähtuvalt" ja kirjeldas Venemaad kui ainsat takistust rahu saavutamisel Ukrainas. "Kreml ei ole veel näidanud üles mingit sisulist huvi sõja lõpetamise vastu, vastupidi," ütles pressiesindaja.

Varem on Kiiev tõrjunud Venemaa väidetavat valmisolekut läbirääkida, kuna näeb selles katset veeretada süü sõjas Ukraina peale. Kiiev ütles, et Putinit, kelle meeskond eitas korduvalt sõja kavandamist, kuid ikkagi tungis Ukrainasse, ei saa usaldada üheski lepingus.

Nii Venemaa kui ka Ukraina on öelnud, et kardavad, et teine ​​pool kasutab relvarahu taasrelvastumiseks.

Allikad väitsid, et Putini nõudmine fikseerida kõik lahinguväljal saavutatud edusammud on vaieldamatu. Putin oleks aga valmis leppima selle alaga, mis tal praegu on, ja külmutama konflikti praegustel rindejoontel, ütlesid neli allikat.

"Putin ütleks, et me võitsime, et NATO ründas meid ja me säilitasime oma suveräänsuse, et meil on Krimmi maismaakoridor," ütles üks allikatest.

Konflikti külmutamine praegustel rindejoontel jätaks Venemaa valdusse olulise osa neljast Ukraina piirkonnast, mille ta 2022. aasta septembris ametlikult Venemaa koosseisu liitis, kuid ilma täieliku kontrollita ühegi nende üle.

Selline kokkulepe jääks alla eesmärkidele, mille Moskva endale toona seadis, kui ütles, et neli Ukraina piirkonda – Donetsk, Luhansk, Zaporižžija ja Herson – kuuluvad nüüd täies mahus talle.

Peskov: alade Ukrainale tagastamine on välistatud

Peskov ütles, et ei saa juttugi olla nende nelja piirkonna tagasiandmisest, mis nüüd Venemaa seaduse järgi kuuluvad alaliselt Venemaa koosseisu.

Teine tegur, mis mõjutab Putini seisukohta, et sõda peaks lõppema, on see, et mida kauem sõda venib, seda enam naasevad Venemaale lahingutes karastunud veteranid, kes pole rahul sõjajärgsete töö- ja sissetulekuväljavaadetega. See võib aga tekitada ühiskonnas pingeid, rääkis allikas.

Kõik viis allikat ütlesid, et Putin oli nõunikele öelnud, et tal ei ole NATO territooriumiga plaane.

Kaks allikat viitasid Venemaa murele seoses suureneva eskaleerumisohu pärast läänega, sealhulgas tuumaeskaleerumise pärast.

USA välisministeerium teatas, et USA ei ole oma tuumapositsiooni muutnud ega ole näinud ka ühtegi märki, et Venemaa valmistuks tuumarelva kasutama.

"Jätkame strateegilise olukorra jälgimist ja oleme valmis," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja.