12. aprillil saatis Mart Võrklaev Tallinna linnavalitsusele kirja, milles uuris, kas ja mis põhjusel on Mustpeade maja Tallinna linnale kultuuritegevuse korraldamiseks vajalik ning kas on plaanis Mustpeade maja ka edaspidi kultuuriobjektina kasutada.

"Vastuseks Teie pöördumisele palume lahendada taotluse, mille Tallinna linn esitas Vabariigi Valitsusele juba 2006. aastal, ja jätta Tallinna linna kasutuses olev Mustpeade maja kompleks Mustpeade vennaskonnale tagastamata. Tõepoolest on viimaste tagastamisvaidlust puudutavate otsuste tegemisest möödunud juba väga palju aega, kuid Mustpeade maja tähendus ja roll Tallinna kultuurielus ei ole vahepeal kadunud ega kahanenud," kirjutas Oja.

Oja kirjutas, et Mustpeade maja on olnud kultuuriasutusena aktiivses kasutuses juba mitme põlvkonna jooksul, järjepidevalt eelmise sajandi keskpaigast.

"Mustpeade maja tegevust korraldab Tallinna linna kontserdiorganisatsioon Tallinna Filharmoonia, rikastades nii Tallinna kui ka kogu Eesti kultuurielu. Mustpeade maja on kujundatud Tallinna muusikamajaks, kus tegutsevad mitmed muusikakollektiivid ning kus korraldatakse kontserte ja festivale. Lisaks toimub majas konverentse ja koolitusi, pidulikke vastuvõtte ja tseremooniaid," märkis abilinnapea.

Ta lisas, et aastas toimub Mustpeade maja Valges saalis ja Olavi saalis ligikaudu 200 üritust. Lisaks korraldab Keldrisaalis kontserte, seminare ja töötubasid Eesti nüüdismuusika keskus. 

Oja meenutas, et kui valitsus jättis rahuldamata linna taotluse jätta Mustpeade maja Mustpeade vennaskonnale tagastamata, otsustas linnavolikogu selgitada välja, milline on avalik arvamus Mustpeade maja Tallinna linna omandis oleva avaliku kultuuriobjektina säilitamise küsimuses. 2012. aastal läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et maja avalikuks kasutamiseks jätmist pooldab 67 protsenti küsitletud tallinlastest, seevastu tagastamist pooldab neist vaid kuus protsenti. Uuringust nähtub, et 94 protsendile tallinlastest on Mustpeade maja tuntud kultuuriobjekt, kirjutas Oja.

Lisaks kogus Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 2012. aastal Mustpeade maja tagastamata jätmise toetuseks 106 129 allkirja.

Oja sõnul on Tallinna linnavolikogu on järjepidevalt olnud seisukohal, et Mustpeade maja on oluline kultuuriobjekt.

Kaasomandi võimalikkusest

Kaarel Oja kirjutas, et linnavolikogu taotleb Mustpeade maja Mustpeade vennaskonnale tagastamata jätmist, lähtudes Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 12 lõike 3 punktist 5, mille kohaselt ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui Vabariigi Valitsus otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul selle kultuuriobjektina tagastamata jätta.

"Mustpeade maja on oluline kultuuriobjekt. Selle kui kultuuriasutuse tegevuse jätkumist ohustab väga selgelt hoonekompleksi mis tahes osas tagastamine isikule, kes ei ole kunagi kultuuriasutust pidanud ning kellel puudub vastav kogemus ja meeskond. Mustpeade maja vajab säilimiseks ja senise kasutusfunktsiooni tagamiseks suuremahulisi investeeringuid," märkis Oja.

Oja toonitas, et kuigi rahandusministeerium on varem teinud ettepaneku kaaluda Mustpeade maja kultuurialase tegevuse jätkamist kaasomandis Mustpeade vennaskonnaga, siis säte, mille alusel linnavolikogu taotleb Mustpeade maja tagastamata jätmist, ei näe ette kaasomandi tekkimist.

"Mustpeade vennaskond on koostanud Mustpeade maja juhtimise ja majandamise kavad, milles väidab, et kompleksi tagastamise korral saab maja olema avatum ja parema ruumikasutusega. Kavadest nähtub aga vennaskonna kavatsus üürida osa ruumidest pikaajaliselt bürooruumidena välja, avada hoones restoran, baarid ja klubi. Kavadest ei selgu, kuidas saaksid linn ja vennaskond Mustpeade maja kaasomanikena kasutada või kuidas parandaks see kohalikku kultuurielu," kirjutas Oja.

"Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ei ole Mustpeade vennaskond taasalustanud Tallinnas tegevust, mille jätkamiseks ja soovitud suunas edasi arendamiseks oleks organisatsioonil ülekaalukas vajadus omada Mustpeade maja. Linn on selgitanud Mustpeade vennaskonnale, et kokkuleppel linnaga on ühingul võimalik majas asuvaid ruume kasutada ühingu põhikirjalistel eesmärkidel," lisas Oja veel.