Lisaeelarves on enam kui 90-protsendiliselt kokku lepitud, ütles Läänemets. Samas ta ei saa enda sõnul aru, miks klammerdutakse nüüd sisejulgeoleku külge ja soovitakse sealt kuus miljonit eurot kärpida.

"Miks me siis nii suurt teemat ei tee sellest, et alguses oli ettepanek rahandusministrilt riigikaitsest kaheksa miljonit sellel aastal ära võtta, kui sotsiaaldemokraadid ütlesid, et ei ole mõistlik ühestki julgeoleku osast ära võtta, siis see number on sealt ära kadunud," ütles Läänemets esmaspäeva hommikul ERR-ile.

"Aga millegipärast rahandusminister ja peaminister arvavad, et sisejulgeolekust tuleb ära võtta. Ma sellega nõus ei ole. See on hästi poolik lähenemine, sest me peame arvestama ka seda, et iga sõjaline kriis eeldab siseriiklike olukordade eelkujundamist. Kui me vaatame Ukrainasse, vaatame ükstapuha millise teise riiki, sõjale eelneb alati inimeste hoiakute kujundamine, turvatunde vähendamine," märkis Läänemets.

"Meil oli eelmine nädal riigikaitsenõukogu. Seal kirjeldas välisluureamet väga selgelt, mis toimub Euroopas, millised on Venemaa plaanid. Meedias on sellest ka väga palju kirjutatud, et Venemaa pigem plaanib rohkem kui vähem erinevaid hübriidrünnaku elemente kasutada," lisas Läänemets.

Valitsus peaks Läänemetsa hinnangul kollektiivselt leidma teised kohad, kust vajaminevat raha leida ja sotsid on teinud ka mitmeid ettepanekuid, mis seni on jäänud tulemuseta.

"Me oleme ettepaneku teinud, et üleväljakärbet teistel ministeeriumitel võiks suurendada selle summa võrra. Me oleme pakkunud välja, et võiks vaadata ka kinnipidamisasutuste poole, ehk olukorra poole, kus meil on 1800 vangi ja 1200 vanglatöötajat. Ehk iga vanglatöötaja kohta on poolteist vangi. See on võib-olla liiga personaalne lähenemine riigile," rääkis Läänemets.

Läänemets ütles ka, et soovimatus siseministeeriumist kärpida ei tähenda, et sotsid ei oleks üldiselt valmis kärpima, tuues näitena kärpeid teistest ministeeriumitest.

"Sotsiaaldemokraatide minister Riina Sikkut teeb üleväljakärpe osa ära. Piret Hartman teeb regionaalministeeriumis selle ära. Lisaks veel terviseministril on plaan, sõltumata sellest, mida rahandusminister esitanud on, kuidas igal aastal 20 miljonit eurot efektiivsusega tervishoius veel kokku hoida," ütles Läänemets.

"Ei tohiks jääda siin seda tunnet, et sotsiaaldemokraadid midagi teha ei taha, vastupidi, me teeme ja me võib-olla teeme mõnest haldusalast oluliselt rohkem, aga see ei olegi oluline. Oluline on see, et me ei peaks kinni jääma sellesse, et iga erakonna minister peab tegema ühepalju. Ministeeriumid on väga erinevad, olukord riigis on väga erinev ja vajadus on ka väga erinev," ütles Läänemets.

"Mulle meeldis Coop Panga juhi väljaöeldu, et selleks, et üle välja ühesugust kärbet teha, selle jaoks ei ole Eestile valitsust vaja. Selle võib masin ka ära teha. Juhte on selle jaoks vaja, et nad otsustaks, kus kohas on prioriteedid. See peaks olemagi praegu selle vaidluse või arutelu kese, et kas julgeolek on prioriteet või tahetakse siin ajada jonni ja öelda, et ei, nui neljaks sisejulgeolekust tuleb raha ära võtta," rääkis Läänemets.

Millal võiksid koalitsioonierakonnad eelarves kokkuleppele jõuda, Läänemets öelda ei osanud, märkides, et sotsiaaldemokraadid on pikalt olnud kompromissideks valmis, kuid teised pooled ei ole soovinud kokku leppida.

"Kuidas protsessi juhitakse, mis on ajakava, plaan, seda oskab kindlasti rahandusminister või peaminister öelda. Ju siis tundub, et aega on veel olnud, kui me oleme saanud nii kaua ühes asjas kinni istuda," ütles Läänemets.

On tekkinud küsimusi sotsiaalvaldkonna kärpes

Lisaks soovimatusele sisejulgeolekust raha kärpida ütles Läänemets, et sotsidel on veel tekkinud küsimusi sotsiaalvaldkonna kärpes.

"Kas seal on tuleviku mõju pensionidele või ei ole. Selle me peame ka selgeks tegema. 2024. aastal pole probleemi, aga 2025, 2026, kas me saame püsiva asja praegu teha, kui see tähendab, et järgmisel aastal tuleb ikka pensionist võtma minna. Võib-olla vajab ka see sisulist arutelu," ütles Läänemets.

Koalitsioon arutab võimalust vähendada sel aastal eelarvemiinust 175 miljoni euro võrra, mis viiks selle aasta puudujäägi kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja oleks seega Euroopa Liidus kehtivate eelarvereeglitega kooskõlas. Kava kohaselt tuleks osa sellest riigisektori kärbetest ja osa riigifirmade erakorralistest dividendidest.

Koalitsioonil on kokkuleppele jõudmisega kiire, sest selleks, et ülejäänud aastast midagi veel kärpida saaks, tuleks valitsusel oma otsus võimalikult kiiresti riigikogule vastuvõtmiseks saata. Koalitsiooninõukogu arutab 175 miljoni euro suurust negatiivset lisaeelarvet esmaspäeva pärastlõunal.