Viimastel kuudel on Ukraina suuruselt teine linn Harkiv pommitatud varemeisse. Seda peamiselt relvadest, mis asuvad teisel pool piiri Venemaal. Nädalavahetusel tabasid Vene väed Harkivis ehituspoodi, kus oli ostlemas paarsada tsiviilelanikku.

"Esimese löögi hetkel olin ma tööpostil mööbliosakonnas. Kukkusime seejärel põrandale maha. Teise tabamuse järel olime juba rusude all. Olime sellega kaetud, suitsu oli igal pool. Kui mõistsime, mis juhtus, hakkasime välja roomama," rääkis ehituspoe töötaja Dmõtro Sõrotenko.

Aegamisi rindejoonele jõudev USA relvaabi on aidanud Ukraina vägedel küll liini hoida, kuid vajalikku kaitsevõimekust see siiski taganud ei ole. Seda põhjusel, et Ameerika Ühendriigid ei luba jätkuvalt oma relvadega rünnata teisel pool piiri asuvaid sihtmärke.

Valge Maja on seni põhjendanud keeldu sellega, et nii tahetakse vältida olukorra eskaleerimist. Aga kui õigustatud see mure on?

"Teate, see on õigustatud mure. Ühest küljest on Venemaa tuumariik ja me ei taha sattuda tuumakonflikti. Teisalt jälle tahame, et ukrainlased võidaksid. Ja need kaks vastuolus eesmärki tekitavad üha enam pinget," ütles mõttekoja RAND politoloog Raphael Cohen.

"Väidan, et (Venemaa juht Vladimir) Putin saab täna sõja eskaleerimiseks teha väga vähe sellist, mida ta juba pole teinud. On väga ebatõenäoline, et venelased kasutavad Ukrainas taktikalist tuumarelva, sest, ausalt öeldes, ei lahendaks see ühtegi Venemaa probleemi," rääkis sõjauuringute instituudi analüütik George Barros.

Kuni Valge Maja aga arutleb, kasutab Venemaa USA seatud piiranguid Ukraina vastu ära.

"Venelased näivad olevat õppinud, et nende piirangute tõttu, mille Washington ja Valge Maja on Ukrainale relvade kasutamisel seadnud, võivad nad koguda olulisel hulgal vägesid teisele poole piiri, kus kõnealune poliitika neile kaitset pakub," ütles Barros.

Rindejoonel võitlejate jaoks jäävad USA piirangud aga arusaamatuks. Pikisilmi oodatakse Valgest Majast uudiseid.

"Kujutage ette, et jõuame oma piirile lähemale samal ajal, kui nemad tulistavad meie pihta teiselt poolt piiri, ja meie peaksime seda vaikselt lihtsalt pealt vaatama. Kas nii? See ei tööta nii. Nemad alustasid meie vastu sõda, mitte vastupidi," ütles haubitsameeskonna komandör Ivan Liaško.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas mõni päev tagasi, et nüüd on aeg liitlastel kaaluda, kas lõpetada mõned piirangud, mida Kiievile on alliansi relvade kasutamisel Venemaa territooriumil kehtestatud. Ühendkuningriikide välisminister David Cameron on juba varem öelnud, et see on ukrainlaste endi asi, kuidas nad rindele tarnitud relvi kasutavad.

Kui aga Valge Maja vajalikku sammu ei astu ning keeldu ei tühista, kas kriisi süvenedes võiks tekkida olukord, kus Ukraina lihtsalt ignoreerib USA tehtud ettekirjutusi?

"Ei, seda ma ei usu. Põhjus on selles, et USA on ukrainlaste jaoks elus püsimiseks ja sõjategevuse jätkamiseks vajalik. Ukraina tugineb Washingtoni toetusel ja abil. Igasugune taktikaline kasu, mida ukrainlased võivad keelu eiramisest ja Venemaale rakettide tulistamisest saada, ei ole väärt seda, et panna ohtu Washingtoni valmisolek Ukrainale relvi saata," rääkis Barros.

Ekspertide hinnangul on meeleolud Washingtonis siiski muutumas ning Joe Bideni administratsioonis käib viimaks arutelu, et lubada Ukraina vägedel USA relvadega sihikule võtta Venemaal asuvad raketi- ja suurtükiväed.

Ka kongressis nõutakse Valgelt Majalt otsustavust.

"Kongress ei kehtestanud relvade kasutamisele piiranguid. Jake Sullivan ja presidendi administratsioonid on seadnud neile relvadele piirangud. Ma olen ukrainlastega rääkinud. Nad ei saavuta võitu nende piirangutega, mida olete teie seadnud, mitte kongress," sõnas esindajatekoja väliskomisjoni esimees Michael McCaul.

Möödunud nädalal kritiseeris viivitust ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski. ERR-iga rääkinud analüütikud nõustuvad, et otsused sünnivad taas liiga hilja.

"Oleksin Zelenski asemel samuti pettunud. Asjaolu, et Ameerika Ühendriikide abipakett viibis mitmeid kuid, sest see takerdus kongressi poliitikasse, kahjustas tõsiselt olukorda Ukraina rindejoonel. Kas me oleksime praeguses olukorras, kui me poleks ukrainlasi nii mitu kuud laskemoonata jätnud? Ma arvan, et me ei oleks praegu sellises seisus," kommenteeris Raphael Cohen.

Aga kuhu suunas liigub USA poliitika nüüd, kui abipakett on heakskiidu saanud ning relvad vähevaahal ka rindele jõudmas?

"Arvan, et kongressis mingit tegevust selles osas oodata ei ole, vähemalt valimisteni. Hea uudis on see, et 60 miljardit dollarit on abiks suur raha. Olen veendunud, et see oli teadlikult kavandatud suureks abipaketiks, et poleks vaja kongressis novembrikuiste valimiste ja uue kongressi kogunemiseni veel üht võitlust pidada. Ameerika jaoks seisneb suurem küsimus praegu poliitilistes piirangutes, millega Bideni administratsioon saab toimetada juba iseseisvalt," ütles Cohen.

Kross: lääne relvade kasutamise piirangud on Putini edukaim mõjutusoperatsioon

Julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et lääne seatud punased jooned seoses Ukrainas käiva täiemahulise sõjaga, sealhulgas piirang lääne antud relvadest Venemaa territooriumile tulistamiseks on Venemaa mõjutusoperatsiooni tulemus.

"Eks sõja algusest saadik, ma ütleks, USA ja Saksamaa eriti, aga ka lääne laiemalt iseendale seatud punased jooned, millest ühte ja teist oleme ületanud kahe aasta jooksul, see on ka Venemaa suure mõjutusoperatsiooni tulemus. See on võib-olla Putini kõige edukam mõjutusoperatsioon üldse, sest juba enne sõda ju USA ütles, et anname Ukrainale relvi juhul, kui te ründate, mitte ei hakanud kohe andma. Sõjaplaanid olid teada, relvi ikka ei antud," rääkis Kross.

"Venelased heidutasid ameeriklasi, mitte vastupidi. Sama oli raskerelvade, rakettidega. Ja mõnes mõttes tuleb aru saada, et USA tajub vastutust vaba maailma juhtiva tuumajõuna, et kui lõpuks see asi käest ära läheb, puhkeb päris globaalne sõda ja veel tuumasõda, siis me kõik oleme USA ukse taga ja küsime abi ja nemad peavad juhtima," lisas ta.

Krossi hinnangul on aga USA-le ilmselt praeguseks kohale jõudnud, et kui Venemaa oleks tuumarelvi tahtnud kasutada, siis oleks seda ehk juba teinud. See tähendab, et USA liigub ilmselt ka selle poole, et anda Ukrainale luba tulistada sõjalisi objekte Venemaa territooriumil.

"Eks see on üks kummaline iseendale seatud piirang, ka see keeld Ukrainal tulistada sõjalisi sihtmärke Venemaa territooriumil. Ja mis eriti imelik, et iga sõjaõiguse jurist teab, et need on rahvusvahelise õiguse järgi täiesti legitiimsed sihtmärgid. Nii et arvatavasti USA jõuab nüüd varem või hiljem – kahjuks liiga hilja –, selle tõdemuseni, et kui üle piiri suurtükisüsteem tulistab sinu kortermaju, sul peaks olema õigus seda suurtükisüsteemi tulistada. Aga jälle ukrainlaste hirmsate ohvrite hinnaga," rääkis Kross.

"See olukord muutus mõnel määral just venelaste Harkivi rindejoone avamise järel, sest sinnamaale rindejoon on tänaseni Ukraina sees, rindejoone tagune piirkond, kaasa arvatud Krimm, on Ukraina territoorium ja seal seda probleemi ei tekkinud. Meenutan, et sõja alguses oli ka Krimmiga see asi kahtlasevõitu, USA siiski võbeles selles küsimuses, nii et see on juba iseendale seatud punase joone ületamine, et nüüd vähemasti lubatakse Krimmi rakette saata," lisas ta.