175 miljoni euro suurusest plaanitavast negatiivsest lisaeelarvest on ligi 100 miljoni euro eest kokkuhoidu ning ligi 70 miljoni euro eest täiendavaid tulumeetmeid, rääkis teisipäeval rahandusminister Mart Võrklaev (RE).

Ministrid said teisipäeval pärast lisaeelarves kokkuleppele jõudmist rahandusministrilt tabeli suunistega kärpimiseks nii sel kui ka järgnevatel aastatel.

Mis seal tabelis täpselt kirjas on, seda rahandusministeerium ei avalda, öeldes, et tegu on ministrite töödokumendiga. Teada on ainult see, et negatiivse lisaeelarve raames peab iga ministeerium kärpima oma majandus- ja personalikuludest 1,9 protsenti.

ERR uuris ministeeriumitelt, kui suur on neid puudutav kärbe ja millega nad plaanivad selle sisustada. Ministeeriumite esindajad ei avaldanud aga konkreetseid rahasummasid.

Regionaalminister: muuseumeid kärpeplaan ei puuduta

Regionaalminister Piret Hartman (SDE) rääkis, et ministeeriumitele on seatud ootus hoida kokku 1,9 protsenti personali- ja majanduskulude ning ka allasutuste arvelt. Ta täpsustas, et ministeerium saab lõpuks ise valida, kust selle 1,9 protsendi suuruse kokkuhoiu leiab.

"Hetkel näeme seda, et kärbime selle 1,9 protsendi osas nii oma allasutustest kui ka siis peamajast," ütles Hartman. "Millised need tegevused ja kärpekohad täpselt olema saavad – selle saame kokku nädala lõpuks. Kindlasti vaatame otsa oma majanduskuludele. Aga see kärpesumma on nii suur, et tõenäoliselt peame käima üle ka nii-öelda sisutegevused, kus on täna võimalik kokku hoida."

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi alla kuuluvaid muuseumeid kärpeplaan ei puuduta.

"Eesmärk on ka minna sihtasutusi kärpima, aga praegusel hetkel meie poolt selliseid sihtasutusi ei ole. Meil on mõned muuseumi, aga kuna otsus on, et kultuur selles kärpes ei osale, siis meie muuseumid lähevad selle kultuuri mittekärpimise alla," lisas Hartman.

Hartman rääkis, et kuna ministeeriumitelt oodatakse pikaajalisi kärpeid, siis regionaalministeerium peab tegema struktuurseid reforme. "See ei saa olla selline ühekordne kärbe – me peame vaatama, et mida oleks võimalik ka pikemas perspektiivis kokku hoida."

"Meie valdkonnas, kui me vaatame, siis ministeeriumite ja allasutuste palgad on järjekorra lõpus, viimaste seas oma suuruse poolelt. Minna nüüd inimesi kuskilt kokku hoidma, siis see tuleb tõsiselt läbi mõelda," lisas ta.

Hartman ütles, et kuna ressursse jääb vähemaks, peab ministeerium ka oma teenused ja tegevused pikemas perspektiivis üle vaatama. "Kui me vaatame järgmisele aastale otsa, siis me peame selgelt vaatama üle ka oma teenused ja tegevused, sest kui ressursse jääb vähemaks, siis mingil hetkel ei ole sul võimalik enam kuidagi vähemaks koorida. Sa pead otsustama pigem tegevuste puhul, kas sa siis teed seda või ei tee."

Ta märkis, et on olnud arutelu põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametiga (PRIA). "Millised võimalused seal on, milliseid muudatusi me saaksime teha poliitika kujundamises, et võib-olla PRIA-s ka seda bürokraatia poolt vähendada."

Siseministeeriumi kärbe on kolm miljonit eurot

"Eile leppis valitsus kokku, et siseministeeriumi valitsemisala panus üldisse kärpesse on ühekordselt kolm miljonit eurot," ütles siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits. "Kuna otsus on sedavõrd värske, siis vajavad kärpekohad veel nii ministeeriumis kui ka asutustes täpsustamist."

Miilits ütles, et tänases julgeolekuolukorras ei saa mitte kuidagi anda järele tegevustes, millel on ülisuur mõju julgeolekule või inimeste elule ja tervisele. "Seega võtame tõenäoliselt suurema osa kärpest ülekantavatest vahenditest, mida oleme varasemalt kokku hoidnud eesmärgiga suunata need oma valdkonna arendamise vajadusteks ja mis nüüd ootele jäävad," sõnas Miilits.

Lisaks lükkab siseministeerium edasi IT-arendusi, pikendab tehnoloogia elukaart ning kärbib personalikulusid. "Kärbime ministeeriumi personalikuludelt ja vähendame valitsemisalas oluliselt töötajatele tulemustasu või preemia maksmise võimalusi, millega oleme eelnevalt kompenseerinud inimeste ekstrapingutust – näiteks haigestunud või pikemalt puuduoleva kolleegi tööülesannete täitmisel, samuti tõepoolest erakordsete tulemuste saavutamist, näiteks kriiside lahendamisel," rääkis Miilits.

Miilitsa sõnul jääb muudatuste tulemusel alates 1. juunist ministeeriumisse senise nelja asekantsleri ametikoha asemel kolm ja ministeerium on otsustanud, et vakantseid ametikohti sel aastal ei täida. (Selle kuu alguses teatas siseminister Lauri Läänemets, et vabastas Raivo Küüdi tema enda soovil siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsleri ametikohalt - toim)

"Samas loodame, et tulemustasu või preemia maksmise võimaluse vähendamine ei too kaasa drastilist kogenud inimeste lahkumist valdkonnast, kuid tõdeme et selline risk on olemas, aga peame selle tänases riigieelarve seisus siiski võtma," lisas Miilits.

Välisministeerium kärbib Ukraina projektide raha

Välisminister Margus Tsahkna (E200) ütles saates "Otse uudistemajast", et välisministeerium tegi eelmisel aastal suure kärpe, mis puudutas töökohti. "Aga eelkõige, mis puudutab personalikulusid, mis puudutab majandamise kulusid ja ka meie sihtasutust – osaliselt läheb kärpesse Ukrainasse eraldatud projektide raha," lausus Tsahkna.

Sihtasutusi välisministeerium kärpima ei hakka. "Me vaatame tõsiselt üle, kuidas see asi efektiivselt töötaks – natukene vajab kõpitsemist küll," ütles Tsahkna.

Ministeeriumid ei avalda konkreetseid kärpesummasid

Kliimaministeeriumist vastati ERR-ile, et kuna teemat arutatakse neljapäeval valitsuses, siis hetkel saavad nad öelda vaid, et lähtuvad kärbete tegemisel rahandusministeeriumi metoodikast, mis lisaeelarve kokkuleppe aluseks oli.

Rahandusministeeriumist vastati, et valitsuskoalitsioon kinnitas lisaeelarve üldise raami ja nüüd ametnikud panevad negatiivse eelarve eelnõu kokku. "Täpsetest sisumeetmetest ning summadest räägime siis, kui eelnõu on valmis ja kinnitatud," teatati ministeeriumis.

Sotsiaalministeeriumist vastati, et nad said esialgse nägemuse kokkuhoiukohtadest eile. "Töötame seniste nulleelarve projekti võimalike ettepanekute ja negatiivse lisaeelarve ühildamiseks nii ministeeriumis kui ka haldusalas. Oleme kaalunud võimalike kärpekohtadena näiteks IT-arenduste ajatamist, kokkuhoidu personali- ja tegevuskuludelt kui ka näiteks ülekantavatest vahenditest. Täpsematest summadest ja kokkuhoiukohtadest saame eeldatavasti rääkida uuel nädalal," ütles sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht.

Haridus- ja teadusministeeriumist vastati, et saavad infot jagada neljapäeval.

Kultuuriministeeriumist vastati, et kuivõrd lisaeelarve eelnõu puudutavad arutelud on veel pooleli, saavad nad täpsemalt kommenteerida siis, kui eelnõu on valmis ja valitsuse poolt kinnitatud – eeldatavasti järgmisel nädalal.

Rohkem ERR-i päringule, mis summas kärped tulevad, ministeeriumitest ei vastatud.