Lasteabi teenus sai 2009. aastal alguse telefoniliinist. Praeguseks on muuhulgas lisandunud e-konsultatsioonid ja ka viipekeelne nõustamine ehk abi suudetakse pakkuda üha suuremas mahus.

"Kui 2009. aastal oli pöördujaid umbes 5000, siis 2023. aastal oli pöördujaid juba 17 000," ütles sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu.

Tänasel lastekaitsepäeval on aga mõru maik juures. Kuigi lastekaitse valdkond on seni jõudsalt edenenud, jääb areng nüüd mõneks ajaks soiku, kuna sotsiaalkindlustusametil tuleb kärpeid teha kokku 1,27 miljoni euro eest. Kokkuhoidu nähakse just lastele mõeldud teenuste pealt. 

"Eelmisel aastal oli sotsiaalkindlustusametil kümme miljonit ja isegi natuke rohkem jääki. See kokkuhoid 1,27 miljonit on võimalik teha sealt nendest vahenditest," viitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond).

"Ma loodan, et teenuste kvaliteet nüüd sellel aastal ei halvene. Aga kui me kuskilt kokku hoiame, siis võibolla me ei saa mõnda arendust nii kiiresti ellu viia, kui me tahame ehk et n-ö see järgmine arenguhüpe võib olla natuke pikema vinnaga, kui algselt plaanitud," tõdes Maripuu. 

Täpsed kärpekohad pole veel selged. Ühe variandina plaanib Maripuu sulgeda mõne sotsiaalkindlustusameti keskuse, mida praegu on üle Eesti kokku 18. Üle vaadatakse ka keskuste lahtiolekuajad ning vähendatakse päevi, mil need avatud on.  

"Esimene eelistus on loomulikult hoida majanduskuludest kokku, aga kui me sellega hakkama ei saa, kui sellest ei jagu, siis võib juhtuda, et peame ka koondama," ütles Maripuu.

Sotsiaalkaitseminister Riisalo hinnangul vajavad Eestis kõige enam praegu arendamist vaimse tervise ja erivajadusega laste teenused. Kärpekirve alla võivad sattuda needki.

Millistelt teenustelt kärpima asutakse, selgub järgmise nädala jooksul.