"AK. Nädal": riigieelarve seisu parandamine takerdub juhtimise taha
Valitsuse tegevusetus riigieelarve seisu parandamisel tekitab küsimusi ja hämmastust paljudes. Asjatundjate hinnangul tuleks puudujäägi vähendamiseks kiiresti ümber vaadata prioriteedid ja alustada suurte kärbetega.
Kas LHV annaks, kui Eesti riik oleks nagu ettevõte, sellises olukorras laenu?
"Ma maaliks veel kurvema pildi. Kui sellise suhtumisega valitsus oleks LHV juhatuse asemel, siis me oleks pankrotis," vastas LHV asutaja Rain Lõhmus.
Eesti riigieelarve väga suure puudujäägi leevendamiseks tegeleb valitsus aktiivselt kärpekohtade otsimisega. Sel nädalal lepiti kokku negatiivses lisaeelarves, mille maht on 175 miljonit eurot. Sellest veidi üle 100 miljoni tuleb kärbetest, mille ministeeriumid peavad kokku panema esmaspäevaks.
"175 miljonit on tegelikult kärpimise teesklemine, mitte tegelik kärpimine, sest kui meil on eelarve maht 18 miljardit, siis 175 miljonit on tühine osa sellest. Kui jälle võrrelda Jüri Ratase toodud näidet 100-kilose mehe dieediga, siis see tähendab pärast pikki ja jõhkraid kärpeid ja pingutusi 400 grammi allavõtmist aasta jooksul – ei ole ju väga suur saavutus: jäta üks praad söömata ja see asi on tehtud. Riigi rahandusega põhimõtteliselt on täpselt samamoodi," lausus endine peaminister Andrus Ansip (Reformierakond)
Majanduslikult väga keerulistel aegadel Eesti valitsust juhtinud Ansip leiab, et suurte reformide eel on poliitikutel vaja rahva toetust. Rahva toetuse saamiseks on aga vaja ausalt ja avatult rääkida, mida ja miks tehakse, mitte rääkida ainult riigikaitse kuludest.
"Viimasel kahel aastal on eelarve kulutused kasvanud 6,4 miljardit eurot ja riigikaitse kulutused ainult 574 miljonit eurot – tegelikult ainult kümnendik või alla kümnendiku on läinud riigikaitsele ja ülejäänud on läinud kõik kuhugi. Kõigepealt me peaks aru saama, kuhu see ikkagi läheb. Hea on öelda riigikaitse, sellest saavad kõik aru, sest et igal õhtul me näeme telekast sõjasündmusi ja reportaaže ja see on selgelt mõistetav. Aga tegelikult valetatakse ju rahvale," lausus Ansip.
Majandusanalüütik Kaspar Oja ütles, et riigieelarves on kümne aastaga küllaltki palju kasvanud sotsiaalkulud ning see ei tähenda ainult toetusi.
"Väga suur osa sellest kasvust on näiteks haiglate palgafond. See on kusagil pool protsenti SKP-st, mis on lisandunud kuludesse võrreldes varasema eelarvega. Muud tervishoiukulud samamoodi. Sotsiaalkulude poolel palju räägitud peretoetused, mille puhul võib-olla see probleem ei ole nii suur, sellepärast et neid ei indekseerita. Ajapikku need taanduvad välja. Samamoodi pensionid on kasvanud, on toimunud mitmeid erakorralisi pensionitõuse. Ja kui sinna vastu ei ole pandud mingisuguseid pikaajalisi maksumuudatusi, siis selge on see, et pikaajaliselt see ei ole jätkusuutlik," rääkis Oja.
Paljud eksperdid räägivad sellest, et valitsus peab üle vaatama, mis on praegu riigi prioriteedid ning mis vähem tähtsad valdkonnad, kuhu praegu kulutada ei saa. Kui üks perekond otsib kuludelt kokkuhoidu, siis seejuures ei saa vee- ja küttearveid maksmata jätta.
"Meil on tekkinud väga palju neid valdkondi, mis on sellised valdkonnad, kust ei ole võimalik kärpida, need on kuidagi poliitiliselt eelistatud. Aga kui me vaatame, mis üle jääb sealt, siis see on liiga väike osa, et tuua eelarvesse mingisuguseid olulisi muudatusi," märkis Oja.
Kärbete kõrval ei ole pääsu ka maksumuudatustest. Ansip ütles, et nende vajalikkus peab olema selgelt põhjendatud, mida ei saa öelda suhkrumaksu või automaksu kohta.
"Kui rääkida erinevate ekspertidega, siis üsna-üsna palju on välja toodud seda, et praegu maksuküüru kaotamise edasilükkamine tõenäoliselt aitaks vähemalt lähiaastateks ka probleemi leevendada," lausus Oja.
Kõnelejate jutust kumab läbi, et riigieelarve seisu parandamine ei takerdu mitte ideede ja võimaluste, vaid juhtimise taha.
"Ma olen ise olnud natuke üllatunud, et tegelikult ei ole eelarve parandamisega veel kuhugi jõutud. Ma olin ise veel aasta alguses üsna kindel, et tegelikult saadakse sellega hakkama ja lubadused, et eelarve seis läheb paremaks, täidetakse," lausus Oja.
"Kui selle taga on see, et lihtsalt ei suudeta omavahel kokkuleppele jõuda, siis ühekordne lihtsa reegliga tehtav kärbe näib olevat ainuke asi, milles on võimalik kokku leppida, kui keegi ei taha enda valdkonda kärpida," lisas ta.
"Number üks on see, et sa pead olema otsustav ja sul peab olema üksmeel. Kui ma praegust valitsust vaatan, siis mulle meenub väga LHV enne panka. Tookord LHV üle ironiseeriti, et LHV tähendab luik, haug ja vähk. Et igaüks kisub eri suunas, meil oli päris palju tüli ja, ja see asi sai korda peale lahutust. Vahel on niimoodi, et üks seltskond koos ei suuda otsuseid teha. Aga kui me need rasked otsused ära tegime, et lähme eraldi, pärast seda on üsna hästi läinud," lausus Rain Lõhmus.
Toimetaja: Marko Tooming