Möödunud aasal tasus sotsiaalkindlustusamet riiklikke perehüvitisi kokku 840 miljonit eurot. Igasugusteks peretoetusteks – sünnitoetusteks, lapsetoetusteks, peretoetusteks – läks sellest 490 miljonit eurot ehk 58 protsenti. Vanemahüvitiseks ehk niinimetatud emapalgaks 349 miljonit ehk 42 protsenti. Võrdluseks, pensioniteks maksti 2,644 miljardit eurot.

Võimuliidu kärpekava hõlmab kokkuhoidu ka laste arvelt ja valitseb üksmeel, et eelkõige vähendatakse toetusi jõukamatelt peredelt.

"Me peame liikuma vajaduspõhiste toetuste peale ehk siis teatud sissetulekugrupist alates on need toetused väiksemad sellepärast, et see vajadus nende toetuste järele on oluliselt madalam. Selline ülevälja kõigile ühetaoline toetuse andmine lihtsalt käib riigile ja maksumaksjale üle jõu ja see ei ole tegelikult ka vajalik," selgitas haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

Kustkohast jookseb piir jõuka ja vaese vahel, peaks selguma suve lõpuks valmiva analüüsi toel. Kõige mõistlikum viis, kuidas lastehüvitistelt kokku hoida, on koalitsioonipartnerite hinnangul vanemahüvitise lae allapoole toomine.

"Kõik saavad endiselt vanemahüvitist, aga see kõige kõrgem vanemahüvitis ei ole enam nii suur. Täna on see kolmekordne Eesti keskmine palk, mis on siis enam kui 4700 eurot. See võiks olla üks koht, mis läbi arutada, et valitsus ühise seisukoha saaks kujundada," rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE).

Ka kolmandast lapsest alates makstavat peretoetust ootab tõenäoliselt ees muudatus. Praegu arutab valitsus, kas paremal järjel olevatelt lapsevanematelt toetus üldse ära võtta, seda sõltumata laste arvust. Sotsiaaldemokraadid selles kõhklevad.

"Mul on tunne, et see oleks ammu tehtud, kui see lihtne oleks, sest see vajaduspõhisuse teine pool tähendab ju seda, et riigil on palju rohkem vaja sellist reaalajas infot. Seda infot jooksvalt, et millistes peredes elavad lapsed, millised on nende lapsed, ju ei ole," sõnas terviseminister Riina Sikkut (SDE).

Ka Praxise töö- ja sotsiaalelu analüütik Katre Pall leiab, et vajaduspõhiseks muutmine tähendab keerulise süsteemi loomist ja bürokraatia kasvu, milleks riik ei pruugi valmis olla.

"Lapsed liiguvad võib-olla leibkondade vahel nii, et elavadki ühes leibkonnas ja teises leibkonnas – siis on sellised tehnilised küsimused, kas siis võetakse tõesti bioloogiliste vanemate sissetulekud arvesse ja siis nende ülalpeetavad lapsed. Meil on need kärgpered, meil on seda perekoosseisu keeruline kokku panna, selle kohta ei ole häid alusandmeid," kommenteeris Pall.

Lõplikud lastehüvitistega seotud otsused teeb valitsus sügiseste eelarvearutelude käigus.