Võrklaev ütles ERR-ile, et pilti sellest, kui palju raha jäi kasutamata 2023. aastal, mis 2024. aastasse üle kantakse, alles pannakse kokku ja lõplikku ülevaadet tal sellest veel pole, sest senini kulus kogu energia lisaeelarvega tegelemisele.

"Alles paneme seda pilti kokku, aga need numbrid on kümnetes, isegi sadades miljonites eurodes," lausus ta. "Eelmisel aastal jäi see 900 miljoni juurde, aga selle aasta numbrid pole mul veel kokku löödud."

Nüüd tegeldaksegi rahandusministri sõnul küsimusega, kas see on raha, mida saaks kärpida.

"Küsime ministeeriumidelt, et kuidas on võimalik, et olukorras, kus meil raha teatavasti ei ole, kuuleme iga päev, kuidas kõigis valdkondades on puudu, jääb iga aasta teatud ridade peale üle," ütles Võrklaev.

Ta lisas, et küsimusi, ministeeriume ja valdkondi on palju ja sellega minnakse samm-sammult edasi.

"Süvitsi oleme läinud kolme ministeeriumiga nulleelarve projekti raames – rahandusministeerium, sotsiaalministeerium ja MKM. See on pidev töö, küsimuste küsimine ja rahal silma peal hoidmine," sõnas Võrklaev.

Kolmapäeval ütles välisminister Margus Tsahkna, et pärast Covidi algust on ülekantavad kulud riigieelarves väga suureks läinud ning nimetas suurusjärguks, mida riik ühest aastast teise üle kannab, sest seda pole suudetud ära kulutada, umbes miljard eurot.

"Nii et minu hinnangul on seal veel rohkem ruumi teha kärpeid nii, et me tegelikult ei kahjusta ka majandust," sõnas Tsahkna.

15. mail selgitas peaminister Kaja Kallas riigikogu infotunnis, miks tekivad ülekantavad vahendid.

"Need ülekandmise põhjused on väga erinevad. Näiteks investeeringute hangete edasilükkumine, hangete luhtumine, edasilükkunud soetuste jäägid, mida kasutatakse samadeks tegevusteks järgmisel aastal, mingite tegevuste ärajäämine või planeeritud mahust vähem kasutamine, antavate toetuste puhul sihtgrupp või nõudlus oli väiksem, taotlejaid oli vähem, hangete või teenuste hinnad kujunesid planeeritust soodsamaks, mis on ju positiivne, ei olnud võimekust [teatud] tegevusi või teenuseid planeeritud mahus ellu viia," loetles ta.

Kui ühekordseid eelarvevahendeid ei jõuta ühe aastaga ära kasutada, siis need kantakse üle. Kallas märkis, et mõnedes valdkondadest on pikemaajalised lepingud ja näiteks teadusrahastuse puhul on mitmeaastased projektid, mis kantakse tekkepõhiselt kuluks sellel aastal, kui projekt lõpeb.

Ta lisas, et järgmise aasta eelarvet kokku pannes vaadatakse kõiki ülekantavaid vahendeid väga terava silmaga ja kui seda raha jääb üle, samas kui teistes kohtades on puudu, peaks saama seda kasutada vajalike asjade tegemiseks.

"Seega me peame mingeid karme kokkuhoiumeetmeid vähem tegema, kui me saame kasutada neid ülekantavaid vahendeid," sõnas Kallas ja lisas, et 15. maiks peavad valitsusasutused ülekantavate vahendite käskkirja ettepanekud rahandusministeeriumiga kooskõlastama ja 31. maiks peavad nad need käskkirjad allkirjastama ja avalikustama oma kodulehel.

Kolmapäeval kiitis valitsus heaks ja saatis riigikogule arutamiseks negatiivse lisaeelarve, mis sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid.

Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused, riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende.

Eelarve kokkuhoiumeetmed ei puuduta seekord muuseume, teatreid ja kontsertasutuste sihtasutusi. Haiglad peavad tegevuskuludelt panustama üheprotsendilise kokkuhoiuga.