Kuna valitsus otsustas läinud sügisel, et ei kirjuta riigi eelarvestrateegiasse pärandihoidlate rajamiseks tarvilikke summasid, teatas kultuuriministeerium oktoobris, et projekt tuleb pausile panna.

Ministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa ütles, et vahepeal pole teistsugust otsust tehtud.

"Ja tegelikult seda otsust ei tehta enne, kui praegu pooleli olevate, ka väga oluliste kultuuriobjektide ehk rahvusraamatukogu ja Tallinna kunstihoone renoveerimise kallinemiseks on raha leitud," sõnas Reismaa. "Täna veel ei ole selle kallinemise raha meil olemas. Ja enne seda uute objektidega ei ole lihtsalt mõistlik alustada."

Pärast pärandihoidlate projekti pausilepanemist teatas ministeerium, et ei jäta muuseume hätta, vaid pakub neile esmaste vajaduste tarbeks 400 000 eurot. Varem oli see raha mõeldud hoidlate ehituse ettevalmistusteks.

Reismaa lausus, et raha pole veel muuseumideni jõudnud. Ta märkis, et enne otsuste tegemist tuleb ministeeriumis selgeks saada, kui palju mõjutab seda 400 000 eurot kolmapäeval riigikokku saadetud lisaeelarve.

"Ei ole mõistlik anda välja raha, kui sul võib-olla on ülesanne teatud ridade pealt kärpida," ütles Reismaa. "Täna me ei saa öelda, kas see raha on tervikuna olemas, kas see on osaliselt olemas või ei ole seda üldse olemas. Kõik variandid on võimalikud."

Raha küsiti nii katuse vahetamiseks kui ka pakkematerjalidele

Oluline eeltöö raha jaotamiseks on iseenesest tehtud. Muuseumid saatsid kultuuriministeeriumile üle 20 taotluse ja küsisid kokku enam kui pool miljonit eurot. Mõned muuseumid küsisid raha olemasolevate hoidlate remontimiseks.

"Põrandad tolmukindlaks või katusevahetus või ruumi muutmine õhukindlamaks, osaliselt ka küttesüsteemi uuendamine," loetles Reismaa muuseumide soove ning märkis, et raha küsiti ka selleks, et museaale uutele rendipindadele kolida. "Taotlustes on näiteks ka kliimaseireseadmed, õhuniisutid, õhukuivatid, hoidlamööbli soetamine ja arhiivipüsivad pakkematerjalid. Kõik need meetmed aitavad kaasa sellele, et pikaajaline säilimine on tagatud."

Reismaa rõhutas, et muuseumid ei küsinud raha avariiremondiks. "Aga need on meetmed, mis on vajalikud selleks, et museaal püsiks seal 30 või 50 aastat," lisas ta.

Pärandihoidlatesse avahoidlaid ei tule

Ehkki suurem osa pärandihoidlate rajamisega seotud töid pandi läinud sügisel pausile, tehti lõpuni asjad, mis olid juba ära tellitud. Aasta lõpuks valmisid Põhja-Eesti hoidla mahuline eskiis ja mõlema suure hoidla arhitektuurivõistluse ülesanded.

"Üldine ootus on see, et pärandihoidlad peaksid olema rajatud väga mõistlike kuludega ja need peavad olema edaspidi ülalpidamisel energiatõhusad ehk liginullenergia hooned," ütles Reismaa.

Kuludele keskendudes on kultuuriministeerium kärpinud ka hoidlatele seatud ootusi. Seni plaaniti nii Põhja- kui ka Lõuna-Eesti hoidlat osaliselt avahoidlana.

Raadil, kuhu pidi koonduma suurem osa avahoidlaga seotud tegevusi, loodeti külastajatele avada 5000 ruutmeetri jagu hoidlapinda. Läbi klaasseina võinuks näha, kuidas käib museaalide digiteerimine ja konserveerimine.

"Kuna valitsuselt tuli meile väga selge suunis, et mahtusid tuleb sellel projektil vähemaks võtta, siis avahoidlast kui sellisest me oleme loobunud," ütles Reismaa. "Esitakse on selle rajamisega seotud kulud suuremad ja tegelikult on suuremad ka ülalpidamisega seotud kulud. Niipea, kui sa lased inimesed hoidlasse sisse, ei ole ruum enam energiatõhus."