"Tahan üle rõhutada, et tegemist oli Euroopa Parlamendi valimistega, nende tulemustel ei muutu riigikogu mandaatide arv, ei muutu ka valitsus," rääkis Kallas intervjuus Vikerraadiole.

Kallas kordas, et Reformierakond on kandmas valitsusvastutust ja peab tegema keerulisi otsuseid, mis kajastuvad valimiste tulemuses

"Siin üritati valijatele jätta muljet, et tegemist oli riigikogu valimistega," rääkis Kallas. "Siseriiklikud asjad, arvestades olukorda, kõnetasid valijat rohkem."

Kolmapäeval analüüsib valimiste tulemusi Reformierakonna juhatus, lisas Kallas. "Selge, et opositsioonierakonnad neil valimistel olid tugevamad," ütles ta.

Seda, kas Reformierakond kaotas ühe mandaadi endise esimehe ja peaministri Andrus Ansipi kandideerimisest loobumise tõttu, Kallas selgelt ei kinnitanud.

"See oli Ansipi otsus mitte kandideerida. Tõesti, see oli minu soovitus ka," ütles Kallas.

Kallas lisas veel, et sisevalimistel oleks Ansip jäänud alla nii Hanno Pevkurile kui Urmas Paetile.

"See oli tõenäoliselt selle pärast, et tulid välja uuringutulemused. Tõesti, sisevalimistel oleks ta alla jäänud nii Hannole, kui ka Urmasele. Aga need on tema valikud. /.../ Meie nimekiri saab kokku sisevalimiste toel," ütles ta.

"Oleks me teadnud varem, et Andrus Ansip loobub, siis oleksime saanud veenda teist tugevat kandidaati," lisas Kallas Reformierakonna Tartus kolmandaks jäämisele viidates.

Kõrge amet Euroopas: Kallas peab vähetõenäoliseks, kuid kaaluks

Kallas ütles 17. juunil mitteametlikul valitsusjuhtide kohtumisel Euroopa kõrge välisesindaja kohale pakkumise saamise kohta: "17. juunil ei juhtu midagi ja see kohtumine pole niisugune, kus saaks kohta välja rääkida."

"Volinike määramine on ees alles augustis ja eks me peame neid asju erakonnas arutama," lisas Kallas siiski.

"Kui selline ettepanek tehakse, mis on äärmiselt ebatõenäoline, siis loomulikult pean seda ettepanekut sisuliselt kaaluma," ütles Kallas.

Kallas lisas ka, et ta on mõelnud eri variantide peale, mis ka isiklikus plaanis oleksid erakordselt keerulised.

Eestis võitis Euroopa Parlamendi valimised erakond Isamaa, mis sai kaks mandaati, nagu ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ühe mandaadi said Reformierakond, Keskerakond ja EKRE. Isamaa sai kokku 79 170 häält, SDE 71 171 häält, Reformierakond 66 017 häält. EKRE kogus 54 712 häält ja Keskerakond 45 767 häält.

Võrreldes viie aasta taguste EP valimistega sai Isamaa ühe mandaadi juurde ja Reformierakond kaotas ühe mandaadi.

Reformierakonna puhul oli kõnekas, et erakond sai kauases kantsis Tartus paremuselt alles kolmanda tulemuse, jäädes alla nii SDE-le kui ka Isamaale. Oluline roll nii ülikoolilinna kaotuses kui ka laiemalt teise mandaadita jäämises oli ilmselt Andrus Ansipi kandideerimisest loobumisel pärast vägikaikavedu Kaja Kallasega.