Isamaa oli nende valimiste suur võitja ja Jüri Ratase enam kui 33 000 häälel oli selles oluline roll.

"Mis siin salata, see on ju arusaadav, et mul on uusi toetajaid, aga see baas, kes mind on toetanud, oli minuga. Ja ju ikkagi need valimised olid väga palju persoonivalimised. Olles nüüd olnud veerand sajandit Eesti poliitikas, Eesti inimesed teavad, mida minust oodata ja mida mitte," kommenteeris Ratas.

Poliitikavaatleja, Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) juht Tarmo Jüristo märkis, et Isamaa kampaania oli palju suurem kui teistel erakondadel ning kuigi Ratase suurt häälesaaki ei saa pelgalt sotsiaalmeedia kampaania arvele kirjutada, muudab see tõenäoliselt Eesti valimiskampaaniate nägu.

"Sama tendentsi me näeme ka laiemalt kui Eestis. Jüri Ratas oli see julge hunt, kes siin, Eestis selle ette võttis ja ennast rebrändis, uue näo ehitas. Vanema ümmarguse, igava poliitiku asemele tekkis suunamudija. See oli huvitav asi näha. Aga ma oleksin ettevaatlik sellele liiga suurt kaalu andma. See oli oluline, aga mitte ainus asi," rääkis Jüristo.

"Kõik, kes hakkavad sotsiaalmeedia kampaaniat tegema eesmärgiga, et üks meeldimine võrdub üks hääl, siis see on läbikukkumine. Kindlasti seda ei saa nii võtta. Türi lillelaadal oli küll ja küll vanaemasid, kes tulid ütlema, et jätkake seda sotsiaalmeediat, mida te teete," rääkis Ratas.

Parempoolsed kinnitasid poliitikas kanda

Jüristo hinnangul kadusid Reformierakonna hääled Isamaale ja Parempoolsetele.

Tema sõnul kinnitasid Parempoolsed oma kanda Eesti poliitikas.

"Parempoolsed tegid silmapistvalt hea tulemuse võrreldes oma reitinguga, seda oli oodata. Nende tegelik siht ei olnudki seekord ilmselt minna püüdma mandaati, vaid ehitada endale silda järgmise aasta kohalikeks valimisteks, et siis nad oleksid tõsiseltvõetav kandidaat, et keegi ei peaks siis hakkama arutama, kas nad on päris partei või mitte. Nad on praegu kanna maha pannud ja saavad nüüd rahus töötada järgmise aasta valimiste suunal," rääkis Jüristo.

"Nad on tõestanud seda, et nad on arvestatav jõud Eesti poliitikas. Nad on üles ehitanud ennast sõnumile, et nemad on ideoloogilised puhastajad, parempoolse maailmavaate puhtal kujul tagasi toojad Eesti poliitikasse. On näha et see väga paljude valijate hulgas resoneerub," sõnas ka politoloog Martin Mölder.

Parempoolsete juhi Lavly Perlingu sõnul on kõige tähtsam tulemus nende jaoks see, et rohkem kui 25 000 valijahäält tõestab, et Parempoolseid ei saa enam poliitilisel maastikul eirata, nad ei ole enam lihtsalt üks parlamendiväline erakond.

"Muidugi me lootsime ka mandaati, aga seekord on valimised saanud tugevamaks, oleme saanud tänu valimistele pikema pingi, meil on kogemust rohkem ja kokkuvõttes seitse protsenti toetust. Kui täna toimuksid parlamendivalimised, siis oleks parlamendis ka Parempoolsed," ütles Perling.

Iga juhul võib valimistulemusi vaadates nentida, et seekord võidutses opositsioon.