Kaljurand valimiskampaaniast: ma ei pea seekordset võitlust päris ausaks
Euroopa Parlamendi valimised võitnud Isamaa keskendus valimiskampaanias sisepoliitikale, valetades ja vastaskandidaate isiklikult rünnates, mistõttu ei olnud seekordne valimiskampaania päris aus, ütles kandidaatidest suurima häältesaagi kogunud sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand "Esimeses stuudios".
Kaljurand kogus valimistel üle 45 000 hääle, mida on aga paarikümne tuhande võrra vähem kui eelmistel valimistel. Kaljuranna hinnangul kaotas ta osa oma häältest tugeva kampaania teinud erakonnakaaslastele, aga ka teiste erakondade kandidaatide isiklike rünnakute tõttu.
"Arvan, et ka see töötas mõnele valijale ja nad jäidki uskuma, et kui nad valivad minu, siis tuleb automaks. Nüüd ma küsiks vastu, et võitis Isamaa, kas automaks jääb ära?" sõnas Kaljurand.
Isiklike rünnakute tõttu ei pea Kaljurand seekordset valimisvõitlust täielikult ausaks.
"Ma arvan, et igal poliitikul on kuskil eetiline piir, mida ta ise teeb, mida peab aktsepteeritavaks ja mis on lati alt läbi jooksmine. Minu jaoks need isiklikud rünnakud, mis olid nii minu vastu kui ka Urmas Paeti (RE) vastu, olid lati alt läbi jooksmine. Ka mina oleks võinud midagi öelda (Isamaa liikmete) kindral Riho Terrase või Jüri Ratase kohta. Ma ei teinud ja ei tee seda. Sest ma arvan, et kampaania peab keskenduma sellele, mida teen mina. Aga hakata sõna otseses mõttes valetama, et valite Kaljuranna, saate automaksu, valite Kaljuranna, vähendatakse pensioneid – see on ju vale. See on see piir, mida mina ise kunagi ei tee. Nii et ma ei pea seda võitlust päris ausaks," rääkis ta.
Jüri Ratas oli valimistel Isamaa populaarseim poliitik ja jäi valimiste eel silma ulatusliku kampaaniaga sotsiaalmeedias. Kaljuranna sõnul oli Ratase kampaania murranguline, samas oli ta kriitiline.
"Ma ei taha lihtsalt olla ka nende poliitikute nahas, kes hakkavad konkureerima järgmistel valimistel, on need kohalikud või riigikogu valimised. Kui see uus standard saab olema selline, et endine peaminister peab oma tõsiseltvõetavuseks ja häälte kogumiseks tõstma koera, tegema selfi endast abikaasat suudlemas, siis mul on tõesti kahju neist poliitikutest, kes peavad sellise tralli kaasa tegema, kui nad tahavad ka populaarsust saavutada. Nii et ma arvan, et selles mõttes see oli murranguline," kommenteeris ta.
"Kas sotsiaalmeediat tuleb kasutada? Muidugi tuleb. Ma kasutan ka ise. Ka mina olen teinud oma koertest pilte. Ka mina olen oma lilli postitanud. Lihtsalt võib-olla vahe ongi seal, milliseid postitusi teed, kui – ma nüüd vabandan Jüri ees – labaseks sa lähed või mis on sinu arvates naljakas, mis ei ole teiste arvates naljakas," lisas ta.
Kaljuranna sõnul ootab ta aga huviga, kas Ratase edu Isamaas jätkub ning mida ta hakkab tegema Euroopa Parlamendis.
"Minul oli seda natuke veider vaadata, et inimene, kes veel paar aastat tagasi kaitses lepingut Ühtse Venemaaga, kes aasta tagasi kaitses Jana Toomi, kes võitles eestikeelse kooli vastu, on nüüd teinud sellise kardinaalse muutumise. Ma loodan, et see on siiras, loodan, et see muutumine on selline. Ja ju ta siis suutis ennast (valijatele) veenvalt tõestada. Nii et vaatame, kas see jäi selliseks ühekordseks, mingiks erandlikuks eduks või siis see edu jääb teda saatma ka tulevikus. Mina muidugi jään ootama huviga, milline saab olema Jüri Ratase tegevus Euroopa Parlamendis, sest ta jõudis väga palju lubada, kuidas ta hakkab Eesti majandust käima tõmbama ja mida kõike ta teeb seal oma peaministri kogemuse pealt," kommenteeris Kaljurand.
Kaljurand: parempoolsetel on oskus omavahel mitte kokku leppida
Euroopa Parlamendis suurendasid parempoolsed veidi oma osakaalu. Kaljuranna sõnul jääb üldine pilt uues koosseisus siiski sarnaseks senisega. Küll aga võib üksikküsimuste puhul tulla muudatusi.
"Kui läheme üksikute küsimuste kallale, siis juba praegu näeme, kuidas mõned parempoolsed tahavad migratsioonipakti lahti võtta, teised ütlevad, et rohepööre tuleb peatada, kui mitte lõpetada. Tegelikult neid üksikküsimusi on ja täna ma ei välista, et nende üksikküsimuste puhul vaatab siis [Euroopa] Komisjoni president rohkem paremale poole, kui ta näeb, et ta ei suuda meiega päris kokku leppida või teha nii, nagu soovivad sotsiaaldemokraadid, rohelised ja liberaalid," rääkis Kaljurand.
Parempoolsete mõju europarlamendis võib Kaljuranna hinnangul vähendada see, et neil ei ole omavahel väga head koostööd.
"Parempoolsetel on erakordne oskus omavahel mitte kokku leppida. Nad ei ole suutnud siiani luua ühtset jõudu, neil on erinevad vaated Venemaale, erinevad vaated Ukrainale. Ma olen aru saanud, et ka Jaak Madison (EKRE) praegu kõhkleb, millisesse fraktsiooni ta täpselt läheb. See võib olla n-ö päästerõngas, kui paremäärmuslased ei suuda omavahel kokku leppida. Aga väga palju hakkab sõltuma ka komisjoni presidendist Ursula von der Leyenist, kas see, mida ta on püüdnud nüüd "flirtida" Itaalia peaministriga, on nüüd mingi pikem suhe või tiivaripsutus, et ärritada sotsiaaldemokraate ja liberaale. Nii et ma arvan, et saame vastused siis, kui Leyen tuleb fraktsiooni ette ja saame neid küsimusi küsida."
Praegune eelarve Euroopa majandust ei elavda
Marina Kaljurand loodab, et valitud Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon hakkab tegelema korraga mitme teemaga, sealhulgas muutma Euroopa Liitu investoritele uuesti atraktiivseks.
"Kogu kampaania ajal Eestis ja ka teistes riikides keskenduti ühele-kahele teemale. Kellel oli see migratsioon, kellel julgeolek, kellel rohepööre. Me ei saa keskenduda ühele teemale korraga. Me ei saa lõpetada sõda Ukrainas Ukraina võiduga, jätta kõik kõrvale ja siis tulla nende teemade juurde. Nendega tuleb tegeleda," rääkis ta.
"Nendega tuleb tegeleda juba ka järgmise eelarve moodustamise ajal, sest väidan, et praeguse eelarvega Euroopa Liit ei ole suuteline majandust käima tõmbama, ei ole suuteline taaselustama kaitsetööstust. Selleks on vaja täiendavaid investeeringuid ja vaja on muuta ka suhtumist. Investeerimine Euroopa Liitu peab muutuma jälle atraktiivseks. Nagu väidavad rahandusinimesed – raha pole kadunud, aga Euroopa investorid eelistavad täna investeerida seda USA-sse ja mujale. Järelikult ühisturg peab ükskord varjusurmast välja tulema, ta peab hakkama töötama nagu ühisturg. Peavad olema riigiabi reeglid üle vaadatud, peavad olema täiendavad investeeringud ja siis me võime rääkida majanduskasvust," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla