Kurejev, kelle Eesti kohus on kuulutanud Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse agendiks, on olnud sagedases kontaktis vähemalt poole tosina Euroopa ajakirjanikuga, korraldanud ja katnud mõnede reisikulud okupeeritud Ukraina alade külastamiseks ning pakkunud aeg-ajalt tasu uudisartiklite eest, näitavad dokumendid.

Teistel juhtudel on ta kasutanud peenemaid meetodeid, et mõjutada kajastust, korraldades intervjuusid, tõstes esile ja arutades uudistes olevaid teemasid või korraldades pressiüritusi.

G7 ja Euroopa Liit on asunud Venemaa infooperatsioonidele erilist tähelepanu pöörama enne Itaalias peetavat juhtide tippkohtumist.

Need jõupingutused on hõlmanud Venemaa kampaaniate ja meetodite avalikustamist, kanalite ja isikute sanktsioneerimist ning vastuste koordineerimist Moskva tegevustele, samuti püüdlusi takistada valeinformatsiooni levimist suurematel tehnoloogiaplatvormidel.

Selliste valeinformatsiooni kampaaniate vastu võitlemine pole siiski lihtne, kuna nende eesmärk on sihtrühmas segaduse ja kahtluste külvamine, mitte veenda inimesi kindlates faktides. Venemaa soovib polariseerida ühiskondi sellistel teemadel nagu ränne, sõda või lääne suhted ülejäänud maailmaga.

Bloombergi käsutuses olevad dokumendid pakuvad head ülevaadet ühe Venemaa luuretöötaja tegevustest ja meetoditest mõjutuskampaaniate korraldamisel Euroopas. Tõenäoliselt on teisi temasuguseid veel palju, kes juhivad sarnaseid operatsioone üle kogu kontinendi ja mujalgi.

USA välisministeerium süüdistas veebruaris Venemaa luureteenistusi, et need toetasid ja juhendasid uut teabeagentuuri Aafrika Algatus. Ministeeriumi teatel levitas projekt eluohtlikku valeinformatsiooni USA ja Euroopa kohta, sealhulgas sääskedega leviva viirushaiguse puhangust, püüdes õõnestada rahvatervise programme.

Ministeerium nimetas Kurejevit algatuse peatoimetajaks ja teatas, et projekt värbas ka liikmeid Wagneri palgasõdurite grupi mullu hukkunud juhi Jevgeni Prigožini lagunevatest ettevõtetest.

The Insider viitas jaanuaris ka Kurejevi sidemetele Läti europarlamendi saadiku Tatjana Ždanokaga, keda on samuti süüdistatud koostöös Vene luureteenistustega. Ždanoka, kes ei kandideerinud hiljutistel Euroopa Parlamendi valimistel, eitas süüdistusi Facebooki postituses. Tema büroo teatas e-kirjas, et Ždanoka kohtus Kurejeviga korra Brüsselis Euroopa Parlamendi üritusel, kuid peale selle ei tea temast midagi enamat.

Kremli esindaja Dmitri Peskov eitas jaanuaris, et Venemaa osaleb valeinformatsiooni kampaaniates Euroopas, nimetades spionaažisüüdistusi Ždanoka vastu nõiajahiks, võrreldes seda McCarthy ajastuga 1950-ndate USA-s. "Mitu inimest arreteeriti ja vangistati süüdistatuna suhetes kommunistide või KGB-ga?" küsis ta ajakirjanikelt. "See on sama asi."

Üks The Insideri loo autoreid, endine Bellingcati reporter Christo Grozev, väitis eelmisel aastal, et Põhja-Makedoonia ajakirjanik Darko Todorovski sai makseid, et lugusid Bulgaaria väljaannetes avaldada. Bloombergi käsutuses olevatest Vene dokumentidest selgub, et Kurejev lubas Todorovskile maksta 300 eurot kahes väljaandes artiklite avaldamise eest. Pole teada, kas ja millal selliseid makseid tehti.

Todorovski sõnul osales ta kolmel Venemaa kaitseministeeriumi poolt ajakirjanikele korraldatud visiidil sõjatsoonidesse Ukrainas. Ta tundis Kurejevit nende pressituuride kaudu kui meediakompanii esindajat, kes tegi koostööd paljude ajakirjanikega erinevatest riikidest, sealhulgas läänest, seisis tema esmaspäeval saadetud e-kirjas.

Ühe Euroopa valitsusametniku sõnul olid Kurejev ja Todorovski eelmisel aastal seotud veebisaidi antibellingcat.com loomisega, mille eesmärk oli diskrediteerida uurivat väljaannet.

Todorovski ütles, et lahkus projektist aasta tagasi ja usub, et see pole enam aktiivne.

Eraldi dokumendid näitavad, et Kurejev broneeris ja maksis kinni rühma ajakirjanike lennud Krimmi 2023. aastal, tükk aega pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas.