Eelnõu toetas 57 riigikogu liiget, vastu oli 28 liiget.

Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks. Eelnõu järgi hakkab maks koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel.

Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.

Eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, eraisikutele kuuluvad sõidukid, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, ning välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab eelnõu järgi koguma maksu- ja tolliamet ning registreerimistasu transpordiamet.

Teise lugemise käigus tehti eelnõus kaks põhimõttelist muudatust: esiteks laiendatakse registreerimistasu ka Eesti liiklusregistris juba arvel olevate sõidukite esmasele omanikuvahetusele ning teiseks hakkab ka juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks sõiduki vanusega vähenema.

Muudatusega sätestatakse, et registreerimistasu tasutakse lisaks sõiduki esmakordsele registreerimisele ka sõiduki esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et varem pole sellelt sõidukilt registreerimistasu makstud. Ühtlasi vähendatakse muudatusega tasumäärasid nii, et registreerimistasu suurus jääb keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Eelnõu kohaselt tõusevad registreerimistasu määrad 2028. ja 2031. aastal.

Registreerimistasu ei tule maksta sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral. Kuni kümne aasta vanustele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik muudatuse kohaselt taotleda registreerimistasu tagastamist. Nii registreerimistasu kui ka mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.

Isamaa ja Keskerakond kutsuvad presidenti jätma seadus välja kuulutamata

Isamaa ja Keskerakond teatasid pärast hääletust, et pöörduvad seoses automaksu vastuvõtmisega presidendi poole ja paluvad tal mootorsõidukimaksu seadus välja kuulutamata jätta.

Riigikogu Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder nimetas automaksu kehtestamist nii moraalselt kui ka juriidiliselt vastuvõetamatuks. Seeder lisas, et Isamaa annab presidendile üle ligi 20 000 allkirjaga pöördumise, milles paluvad seaduse jätta välja kuulutamata.

Keskerakond on seisukohal, et mootorsõidukimaksu eelnõu on põhiseadusega vastuolus ja vaidlustab selle riigikohtus.

Keskerakond näeb vastuolu põhiseadusega, kuna eelnõu menetluse käigus ei viidud sisse ühtegi soodustust, mis kaitseks erivajadustega inimesi, lasterikkaid peresid või vähemkindlustatud inimesi. Seetõttu palub erakond ka presidendil eelnõu seadusena mitte välja kuulutada.