Automaksu muutmata kujul vastuvõtmist ei toetanud riigikogus ükski saadik, selle vastu hääletas 93 saadikut, neli saadikut ei osalenud hääletusel.

Seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määras riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi 19. juuli kell neli pärastlõunal.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse vastu 12. juunil. President Alar Karis jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna selles käsitletakse puuetega inimesi erinevalt: kui puuetega inimese vedamiseks mõeldud sõiduk on spetsiaalselt ümber ehitatud, siis seda ei maksustata, aga kui inimese liikumispuue sõiduki kohandamist ei vaja, siis kehtib sellele ka maksukohustus. President pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ning viia see põhiseadusega kooskõlla.

Eelmisel nädalal toetasid ka riigikogu põhiseaduskomisjon ja rahanduskomisjon seaduse muutmist ning tegid täiskogule ettepaneku mitte võtta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seadust muutmata kujul uuesti vastu.

Esmaspäeval peetud arutelul esinesid ettekandega põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni esindaja, kellele iga saadik sai esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel peetud läbirääkimistel kritiseerisid opositsioonisaadikud teravalt automaksu.

Seadusega kehtestatav mootorsõidukimaks hakkab koosnema osast. Esimesega tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistrisse kantud sõidukitelt ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.

Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.