"Mootorsõidukimaksu pärast kindlasti suvel riigikogu istungit kokku eraldi ei kutsuta," ütles Akkermann Vikerraadio saates "Uudis+" vastuseks küsimusele, kas parlament võiks presidendi tagasilükatud seaduse juba suvel uuesti vastu võtta.

Akkermanni hinnanul suure tõenäosusega automaks 1. jaanuaril ei jõustu.

"Võib juhtuda," vastas ta küsimusele, kas peab võimalikuks, et maks 1. jaanuaril ei jõustu. "Jah, praegu ma arvan küll nii. Aga liiga vara on öelda, ma siin mõne minutiga ei julge võtta niisugust põhimõttelist kindlat arvamust selles küsimuses," märkis ta sama küsimuse kohta teisal.

"Arvan, et pigem töötame põhjalikult ja see hakkab kehtima veidi hiljem," kommenteeris Akkermann rahanduskomisjoni edasist tegevust seadusega, mis peab vastuvõtmiseks läbima nüüd uuesti teise ja kolmanda lugemise.

Akkermann ütles, et rahanduskomisjoni esimesed istungid pärast suve on kavandatud augusti lõppu, kus siis ka automaksu eelnõu uuesti arutama hakatakse.

Samas rõhutas Akkermann, et maksumuudatusi sätestavad seadused võivad jõustuda ka muudel kuupäevadel kui 1. jaanuar või 1. juuli. Maksukorralduse seaduse kohaselt saavad maksumuudatused jõustuda kõige vähem pool aastat pärast nende vastuvõtmist.

Kommenteerides presidendi seisukohta, et mootorsõidukimaks eirab võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna teeb erandi eraisikutele kuuluvatele sõidukitele, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, aga ei vabasta maksust neid füüsilise puudega inimeste sõidukeid, mis ei vaja kasutamiseks kohandamist, selgitas Akkermann, et seaduse koostamisel lähtuti eelkõige sõidukist, mille ümberehitamine muudab selle kasutatavaks väga kitsale ringile inimestest ning samuti raskendab selle tulevast müümist.

Küsimusele, kas sellise erandi eemaldamine seadusest võiks olla üks võimalus selle muutmiseks, vastas Akkermann, et tema hinnangul oleks see kõige otsesem abinõu presidendi märkus arvesse võtta. "Aga ma pole jurist ja me arutame komisjonis. Küsime ka presidendi õigusnõunikult, mis oleks kõige kohasem ja majanduslikult mõistlik lahendus," lisas ta.

Akkermann põhjendas seda, miks ei võiks seaduses teha erandit kõigile puuetega inimestele sellega, et Eestis on piirkondi, kus on väga suur erivajadustega inimeste osakaal ning teiseks võib karta erandi kuritarvitamist, kui liikumispuudega inimese nimele võidakse registreerida mitu autot, millega sõidavad tema lähedased. "Aga kõigil puuetega inimestel ei ole autot, mõni ei vajagi ümberehitust, mõni ei suudagi sõita. Seepärast lähtusime auto ümberehitamisest," märkis ta.

Igasuguste erandite laiendamine muudaks samas järelevalve töömahukamaks ning sellega suurendaks maksu kogumise kulusid ehk vähendaks riigi tulusid, tõdes ta.

Reinsalu: valitsusel on viimane võimalus ebavajalikust automaksust taganeda

Presidendi otsus automaks vetostada on tugev löök valitsuse rumalale poliitikale ning nüüd on valitsusel viimane võimalus oma täiesti ebavajalikust automaksu projektist taganeda, teatas opositsioonilise Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

"Isamaa kogus 20 000 allkirja pöördumisele, et president jätaks automaksu välja kuulutamata. Esitasime oma argumendina muuhulgas ka presidendi viidatud probleemi seoses puuetega inimestega. Oli ka rida muid sisulisi probleeme, kuid tegelik põhjus sellest maksust nüüd, viimasel hetkel loobuda, on sisuline: see maks koormab inimesi ja majandust ebamõistlikult," märkis Reinsalu.

"Juhin tähelepanu ka kehtivale maksukorralduse seadusele: maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral," selgitas Reinsalu. "Täna on 25. juuni, seadus pidi jõustuma 1. jaanuar 2025. Seega, põhiseaduspäraselt seda seadust õigeaegselt ei jõua ka eeldatavalt jõustada, kui ka koalitsioon seda jõuga rullides sooviks teha."

Lomp: muutmata kujul pole mõtet seadust uuesti vastu võtta

Sotsiaaldemokraadist riigikogu rahanduskomisjoni liige Priit Lomp ütles ERR-ile, et eelnõu peab muutma ja selleks kohtuma kõigepealt puuetega inimeste kojaga ning seejärel jätkata eelnõuga tööd rahanduskomisjonis.

"Tark oleks otsida kompromissi ja leida lahendus, mis kõigile osapooltele sobib, nii puuetega inimeste esindusorganisatsioonile, ka riigikogule ja ka põhiseaduslikku järelevalvet teostavatele osapooltele. Muutmata kujul vastu võtta ja riskida sellega, et siis minnakse ka riigikohtusse – mulle tundub, et ei ole selles olukorras kindlasti mõistlik," lausus Lomp.

Ka Lomp märkis, et eelnõu koostamise faasis oli mure, et erandid hakatakse kuritarvitama.

"Ja teine murekoht oli administreerimise pool. Kui me tahame seda, et riigi ülalpidamiskulud ka väheneksid, siis on mõistlik teha selliseid lahendusi, mille administreerimine ei ole nagu eraldi taotluste alusel ja oleks võimalikult lihtne ja ühetaoline," ütles ta.

Kas seadus jõustub 1. jaanuaril, ei hakanud Lomp spekuleerima.

"Ma ei ruttaks sündmustes selles mõttes ette, et ma eelistan ka seda, et riik peaks olema etteaimatav selles mõttes, et (seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääva) kuue kuu põhimõte selles mõttes on ju hea lahendus," lausus Lomp.

Uibo: raske ja sügava puudega inimesed peaksid olema automaksust vabastatud

Riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo ütles ERR-ile, et tema hinnangul peaksid raske ja sügava puudega inimesed olema automaksust vabastatud.

"Selles mõttes ei tule väga suure üllatusena presidendi viide sellele puudusele. Meie arvates tuleks see asi korda teha," ütles Uibo.

"Ma ei saa öelda terve fraktsiooni nimel, aga mina isiklikult ei toeta muutmata kujul selle vastuvõtmist ja siis riigikohtusse minekut," lisas ta.

Uibo nõustus, et 1. jaanuaril seadus tõenäoliselt kehtima ei hakka.

"1. jaanuaril 2025 automaks kehtima ei hakka. Ma ei näe hetkel mingit võimalust, et see kuidagi enne 1. juulit vastu saaks võetud. Oluline on siiski teha need asjad korda, et inimeste õiglustunne ei saaks riivatud, see on kõige olulisem," lausus ta.