Mullu aprillis sai NATO valmis regionaalsed kaitseplaanid oma idatiiva julgeoleku tagamiseks, sealhulgas ka Balti riikide kaitseks selliselt, et hoida üldse ära Vene vägede tungimine nende territooriumile.

Delfi andmetel toimus paari päeva pärast kaitseministeeriumi koosolek, kus minister sai täpsema ülevaate uuendatud regionaalplaanist ja seal räägiti ka sellest, et Eestil on laskemoonavarusid puudu vähemalt 1,6 miljardi euro eest.

Teisisõnu – 1,6 miljardit on miinimum, mida oleks vaja, et Eesti täidaks uute NATO plaanidega endale võetavaid kohustusi. Esitatud ülevaade ja esmased hinnangud otsustati võtta teadmiseks.

Lõplikult kiideti NATO uued kaitseplaanid heaks eelmise aasta 11.-12. juulil tippkohtumisel Vilniuses ning ka vahetult enne tippkohtumist briifiti kaitseministrit.

Kaitseminister Hanno Pevkur teatas reedel, et tema sai valitsuses laskemoona jaoks raha küsimiseks kõlbulikud arvutused kaitseväe juhatajalt kätte tänavu 1. juunil ning ta plaanib need lähiajal valitsusse viia.

Pevkur vastas küsimusele, miks teema alles nüüd valitsusse jõuab, kui vajadus oli teada juba mullu aprillis, et tema saab lähtuda kaitseväe juhataja saadetust ja need arvutused, mille alusel on võimalik edasisi arutelusid pidada ka valitsuses, saabusid 1. juunil.

Täiendavale küsimusele, miks minister kaitseväe juhatajalt arvutusi varem ei nõudnud, pole Pevkur vastanud.

Kaitseministri sõnul pole NATO kaitseplaanid ja lisamoona vajadus sajaprotsendiliselt kattuvad.

Sel nädalal selgus, et ametist lahkub kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, kes nimetas ühe põhjusena seda, et ei suuda valitsusele selgeks teha kaitseinvesteeringute vajadust.