Macron võib saada löögi vasakpoolsetelt

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni nõrgenenud koalitsioon võib erakorralistel valimistel kaotada peaaegu kogu oma esindatuse parlamendis. Just vasakpoolsed võivad olla need, kes Macroni võimult tõukavad.
Kuigi Prantsusmaa parempoolsed on pärast eurovalimiste võitu olnud meediakajastuse keskmes, võib just vasakpoolne tiib olla see, kes annab Macronile hävitava löögi.
Macron võib olla eelseisvatel parlamendivalimistel peaaegu täieliku kaotuse äärel. Kui küsitlused osutuvad täpseks, võivad tema koalitsiooni kaotused Rahvusassamblees pärast 7. juulit olla nii laastavad, et halvavad Macroni positsiooni kuni 2027. aastani, mil tema ametiaeg lõpeb.
Alles hiljuti tundus Prantsuse vasakpoolne tiib pöördumatult lõhenenud. Poliitilised lahkhelid – alates tuumaenergiast kuni sõdadeni Gazas ja Ukrainas – ning isiklikud vastuolud liidrite vahel kulmineerusid vihase poriloopimisega.
Pärast Macroni erakorraliste valimiste väljakuulutamist on vasakpoolsed parteid aga kiirelt koondunud, kirjutas Politico.
Riigi neli peamist vasakpoolset jõudu – rohelised, sotsialistid, kommunistid ja vasakäärmuslik Jean-Luc Melenchoni La France Insoumise (LFI) liikumine – sõlmisid neljapäeval kokkuleppe ühise manifestiga, et kandideerida ühe lipu all, Uue Rahva Rindena.
Selline üksmeel ei tõota Macronile head ning küsitluste järgi on oht, et tema tsentristlik koalitsioon langeb 577-kohalises Rahvusassamblees 250 kohalt vähem kui 100 kohale.
Prantsuse valimised toimuvad kahes voorus, 30. juunil ja 7. juulil. Enamikul juhtudel pääsevad teise vooru vaid kaks kandidaati, mis tähendab, et esimese vooru häälte jagunemine võib viia väljajäämiseni.
Kui vasakpoolsed parteid oleksid otsustanud kandideerida eraldi, oleks nende võimalused teise vooru pääseda olnud napid. Kuid ühtsete kandidaatidega igas ringkonnas on vasakpoolsed loonud endale võimaluse saada Marine Le Peni Rahvusliku Liidu (RN) tugevamaiks ja peamiseks väljakutsujaks.
Vasakpoolsete häälte lõhestamine on saanud presidendi koalitsiooni peamiseks strateegiaks.
Kui opositsioonipartei võidab absoluutse enamuse, on president kohustatud määrama peaministri parteist, kes valimised võitis. See sunniks Macroni moodustama opositsiooniga ühisvalitsuse, mis võib viia valitsemise halvatumiseni tema ülejäänud presidendiajal.
"See on haletsusväärne," teatas justiitsminister Eric Dupond-Moretti laupäeval uue liidu kohta, rõhutades absurdust, et koalitsioon esitab endise trotskistliku presidendikandidaadi Philippe Poutou kõrval endise sotsiaaldemokraatliku presidendi François Hollande'i.
Uued küsitlused näitavad, et 25 kuni 28 protsenti tõenäolistest valijatest toetab Uut Rahva Rinnet. Umbes 31 protsenti toetab Rahvuslikku Liitu, samal ajal kui Macron ja tema liitlased jäävad alla 20 protsendi künnise. Selline lõhe võib tõhusalt blokeerida presidendi koalitsiooni pääsemise teise vooru valdavas enamuses valimisringkondadest.
Macroni peamine lootus on, et mõõdukad valijad, kes toetasid Raphael Glucksmanni sotsiaaldemokraatlikku kandidatuuri Euroopa Parlamendi valimistel – ligi 14 protsenti – ei soovi toetada Uut Rahva Rinnet, mis hõlmab rohkem radikaalseid jõude.
"Härra Glucksmann tegi tõeliselt austusväärse kampaania. Kas tema valijad saavad toetada liitu, mis esitaks Jean-Luc Melenchoni peaministriks?" küsis Macron kolmapäevasel pressikonverentsil.
Glucksmann, kes on keskendunud sotsiaaldemokraatlikule poliitikale, rõhutas Euroopa kampaania ajal, et tema edu tähendaks Melenchoni mõju lõppu vasakpoolsete üle.
Nüüd, kui Glucksmann lõpetas Euroopa Parlamendi valimistel vasakpoolsete kandidaatide seas esikohal, on sotsialistid peaaegu võrdsustanud jõudude vahekorra. 546 kandidaadist, kes esindavad uut liitu, saavad 229 toetuse LFI-lt, 175 sotsialistidelt, 92 rohelistelt ja 50 kommunistidelt.
"Mingil hetkel peab iga mees ja naine vaatama tagasi ajaloole ja teadma, mis on nende kohustus," ütles Glucksmann reedel, rõhutades kiireloomulist vajadust tõkestada paremäärmuslaste tõusu. Samas rõhutas ta, et Melenchonist ei saaks peaminister, kui vasakpoolne liit võidaks Rahvusassamblees enamuse.
Melenchon väidab samuti, et ühtsuse huvides on ta valmis kõrvale astuma. "Ma ei saa kunagi olema probleem," ütles ta pühapäeval. "Kui te ei taha mind peaministriks, siis ma ei ole."
Peamine küsimus on aga, kas kõik vasakpoolsed valijad toetavad oma liidrite kombel uut liitu. Küsitlused näitavad, et kuigi üle 85 protsendi LFI valijatest annavad oma hääle Uuele Rahva Rindele, võivad kolmandik kuni kuuendik roheliste ja sotsialistide valijatest otsida muid võimalusi.
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: Politico