Ukraina asepeaminister ja eurominister Olha Stefanishyna on teisipäeval Luksemburgis, et avada liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga.

Eestile on 20 aastat EL-is olnud edulugu – Eesti majandus ja inimeste sissetulekud on suurenenud ligi kolm korda, Eesti on elaniku kohta saanud kõige enam eurotoetusi. Lisaks on Eesti mitmetes maailma demokraatia, inimõiguste, meediavabaduse jm pingeridades väga kõrgel kohal, põhjuseks osaliselt EL-iga liitumiseks tehtud reformid.

Oma eduloost kannustatuna toetab Eesti EL-i edasist laienemist. EL-i liikmeks pürgimine ja saamine tõukab tagant  Ukraina majandusarengut ja reforme ning on oluline julgeolekutagatis.

Millal võiks Ukraina EL-i liikmeks saada, ei ole aga veel sugugi kindel. Eestil võttis avalduse esitamisest liitumiseni ligi kümme aastat, läbirääkimised kestsid viis.

Liitumisläbirääkimised võtavad aega ja nõuavad palju kodutööd, sest riik peab enne liitumist üle võtma kogu ELi seadusandluse ning riigi majanduse seis peab olema piisavalt tugev, et olla EL siseturul konkurentsivõimeline.

Kiirteed või erikohtlemist ei saa EL Ukrainale teha, kuid poliitilise tahte olemasolul on võimalik, et Ukraina suudab liitumisläbirääkimised viia lõpuni viie aasta jooksul, seega  võimalik liitumine saaks toimuda juba 2029. aastal. Poliitiline tahe on siin võti ja seda nii EL-i kui Ukraina enda poolt, sest reformide tegemine on sisepoliitiliselt tihti valulik, kuigi nende pikaaegne mõju on riigi arengu ja kodanike huvides.

Kui Ukraina aga 2029. aastal või ka hiljem EL-iga liitub, astub ta praegusest erinevasse ühendusse. Juba räägitakse uue laienemislaine kõrval aina enam EL-i enda reformimisest. Sisemisi reforme on nõudnud avalikult nii Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Seda, et liit peab jääma toimivaks, kui kõik praegused kandidaatriigid liituvad, ei vastusta keegi. Küll aga ei ole liikmesriikidel tahet lähiajal aluslepinguid muuta, sest praegused lepingud on niiöelda laienemiskindlad. Lepingute avamine oleks väga keeruline ning vaeva- ja aeganõudev protsess.

On selge, et teistsugune saab olema ka EL-i mitmeaastane eelarve. Praegune eelarveperiood lõpeb 2027. aastal, järgmine aga peab juba arvestama EL-i laienemisega uute liikmesriikide võrra.

Kui Ukraina suurune riik liitub, tähendab see Eestile, et meie EL-ist pärit toetussummad vähenevad.

See ei muutu üleöö, kuid aja jooksul muutub Eesti ühest suuremast kasusaajast EL-is pigem EL-i eelarve sissemaksjaks. Juba praegu on Eesti sisemajanduse kogutoodangu poolest elaniku kohta ees mõnest varasemast liitujast (näiteks Kreeka) ja enamusest meiega koos EL-iga liitunutest.

Muudatused on vajalikud ka ühtses põllumajanduspoliitikas, sest Ukraina on suur ja toimiv põllumajandusmaa ning praeguse süsteemi järgi kaotaksid teised riigid ligi 20 protsenti oma toetustest.

Samas, laienemine ei ole ainus põhjus, miks eelarvet on vaja reformida.

EL-i eelarve peab niikuinii muutuma, et suunata rohkem raha nii rohe- ja digipöördesse, liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tõstmiseks kui ka geopoliitilise rolli kindlustamiseks. Laienemine annaks eelarvereformile vajaliku lisatõuke.

Väär on arusaam, et Ukraina lõikaks EL-ist vaid kasu. Ukrainal oleks EL-i liikmena palju vastu pakkuda.

Näiteks on Ukraina äärmiselt rikas maavarade poolest, seal leidub hulganisti haruldasi muldmetalle ja liitiumit, mida kasutatakse taastuvenergia salvestamisel. Suure põllumajandusmaana on Ukraina viljaekspordiga oluline globaalse toidujulgeoleku tagaja. Lisaks on riigil tohutu potentsiaal rohetööstuses, nt päikeseenergia tootjana.

Sõjale järgneb Ukrainas majanduskasv ning kasvab tarbimine, sel oleks EL-i siseturule positiivne mõju. Eesti majandusele ja ettevõtjatele tekib Ukraina moderniseerimisel samuti uusi võimalusi, kasvõi Ukraina ülesehitusega. Juba on Eesti abiga ehitatud Ovrutšisse lasteaed, mis ühendab Eesti esmaklassilist puitmajaehitust ja uuenduslikku hariduskogemust. 

Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas ja hübriidrünnakud on Euroopa julgeolekuolukorda pöördumatult muutnud. Eesti on EL-is pingutanud, et riigid tugevdaksid kaitsevõimeid, kaitsetööstust, sõjalist mobiilsust ja küberjulgeolekut. Ukrainal on tulevikus oluline roll EL-i julgeoleku- ja kaitsepoliitika arendamisel, sest Ukrainast saab liitumisel Euroopa üks suurima ja tugevaima sõjaväega, sõjakarastusega riik, mille sõjatööstus on juba praegu arvestatava suurusega.

Kindlasti ei kulge Ukraina teekond Euroopa Liitu kergelt, takistuste ja suurte katsumusteta, kuid Eestile on eksistentsiaalne seda igakülgselt toetada.

Vaakumi või halli tsooni jätmine Venemaa ja Euroopa Liidu vahele nõrgendab oluliselt Euroopa julgeolekut ja majandust. Reeglitel põhinev maailmakord ja rahvusvaheline õigus, mida president Lennart Meri on nimetanud väikeriigi tuumarelvaks, on ainus võimalus Euroopa ja Eesti julgeolekut kaitsta.

Ukraina liitumine ELiga on oluline osa Eesti julgeolekust. Eestil on Ukraina EL-liikmesusest nii palju võita, peame tegema kõik, et see teoks saaks.

 Autor väljendab oma isiklikke seisukohti.