Püsides Tallinna Sadama kriminaalmenetluse kontekstis, siis on kõige olulisem mõista kriminaalmenetluse senist ajalist kulgu. Nimelt saab selle kriminaalasja senise käigu jagada laias laastus kahte etappi.

Alates 2015. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta oktoobrini toimus kohtueelne menetlus, mil kaitsepolitseiamet kogus tõendeid ja menetlust juhtis riigiprokuratuur. 2017. aasta oktoobris saatis riigiprokuratuur süüdistusakti kohtusse. Süüdistuse esitamise järel esindab prokuratuur kohtumenetluses riiklikku süüdistust ja on võrdne menetlusosaline kaitsjatega. Seega on 2017. aasta oktoobrist kohtumenetluse läbiviimist juhtinud ning menetluse sujuvuse eest vastutanud Harju maakohus.

Neljapäevasel otsuse kuulutamisel ütles kohus prokuratuuri süüdistuse kohta lisaks kuritegude toimepanemise tuvastamisele veel kaht olulist asja. Esiteks kinnitas kohus, et prokuratuuri esitatud süüdistusest lähtudes ei oleks mõistlik menetlusaeg veel möödunud, ent kohus pidas põhjendatuks esitatud süüdistust muuta. Teiseks kinnitas kohus, et kõik menetluse käigus esitatud prokuratuuri tõendid on olnud lubatavad.

Menetlusajas püsimist puudutav seisukoht tähendab, et arvestades prokuratuuri süüdistust esimese astme kuriteos, on kohtumenetlus jäänud seadusest tulenevatesse ajalistesse raamidesse. Tõendite kohta võetud seisukoht näitab, et riigiprokuratuuri juhitud kohtueelne menetlus oli viidud läbi korrektselt, mistõttu ei tekkinud seal vigu, mis oleks tinginud hilisema kohtuliku menetluse ajalise pikenemise.

Seetõttu on mõneti kummastav lugeda avalikkuses kõlavaid arvamusi, mille kohaselt oleks pidanud prokuratuur tagama enda tööprotsesse tõhustades kiirema kohtumenetluse. Kohtumenetluses saab prokuratuur probleemide tõusetumisel juhtida kohtu tähelepanu, kuid otsuse, kas ja milliseid vahendeid menetluse venitamise piiramiseks kohaldada, saab teha ainult kohus.

Tuletan siinkohal meelde, et Tallinna Sadama kriminaalasja sisuline kohtumenetlus algas alles 2019. aastal, kuna alates 2017. aasta lõpust asja menetlenud kohtunik läks pensionile. Pärast 2019. aastat on kohtumenetlusest lahkunud kaks rahvakohtunikku, mistõttu on kohus pidanud piltlikult öeldes kaks korda sama asja menetlema. Lisaks kõigele on tekkinud olukordi, kus istung on jäänud ära kaitsja või süüdistatava puudumise tõttu. Covid-pandeemia laine tõi kaasa menetlusele omad takistused.

2023. aasta teises pooles pidi ka prokuratuur riikliku süüdistuse esindajat vahetama, mis omakorda tingis selle, et uus prokurör pidi end ligi 16 000 leheküljel laiuva kohtutoimikuga sisuliselt nullist kolme kuuga kurssi viima. See pole ühelegi kogenud kriminaalõiguse spetsialistile kerge ülesanne.

Siinkohal kiidan ka Harju maakohut, kes alates eelmise aasta aprillist on taganud üha jõulisemalt kohtumenetluse kiirust. Nii määrati süüdistatutele asenduskaitsjad: seda juhuks kui mõni lepinguline esindaja ei saa istungil osaleda. Lisaks on ka prokuratuur läbi kogu menetluse taganud, et süüdistus oleks esindatud vähemalt kahe prokuröriga.

Miks aga Tallinna Sadama esimese astme kohtumenetlus nii palju aega võttis? Sellele küsimusele saab põhjalikuma vastuse anda siiski ainult seda kohtumenetlust juhtinud Harju maakohus. Siiski on selge, et tegemist on kriminaalasjaga, mille kohtumenetlusest on Eesti õigussüsteemil ja eriti kriminaalpoliitika kujundajatel palju õppida. Samas ei tohi ühe menetluse pikaaegsust võrdsustada süsteemse probleemiga – valdavalt on Eesti kohtumenetluse kiiruse hulgas Euroopa riikide esirinnas.

Menetlustempo kõrval on teine väga oluline küsimus – miks on erasektoris altkäemaksu andmine ja võtmine teise astme kuritegu, kuid avalikus sektoris on sama süütegu tõsisem ehk esimese astme kuritegu? Eriti, et arvestades Eesti majandusruumi suurust on mõlemal korruptsioonikuriteol sarnane negatiivne mõju õigusriigi toimimisele. Kui mõlemal juhul oleks tegemist esimese astme kuriteoga, oleks kohus saanud neljapäeval teha osaliselt süüdimõistva otsuse.

Tasub meeles pidada, et tegemist on keerulise õigusliku vaidlusega, millele andis neljapäeval oma hinnangu alles esimese astme kohus ja ei ole välistatud, et vaidlus jätkub.

Kokkuvõttes tuleb Tallinna Sadama kohtulikku arutamist vaadata suuremas pildis, sest pöörates kriitika teraviku üksnes riikliku süüdistuse pihta, ei muutu Eesti õigusriigi toimimine efektiivsemaks ega selle toimimise alused menetlusosaliste jaoks võrdsemaks.