Perlingu sõnul tuleks seadusi muuta, et kohtuasju ei saaks aegumiseni venitada

Eestis tuleks ajakohastada seadused, et kohtuasjad ei jääks lihtsate asjade tõttu venima; teiseks peaks ka prokuratuur kogu protsessi paremini juhtima ning jätma kaitsele vähem võimalusi tahtlikuks venitamiseks, kommenteeris Tallinna Sadama kohtuasja endine peaprokurör Lavly Perling.
Neljapäeval kuulutas Harju maakohus välja otsuse, mille järgi mõisteti viis ja pool aastat kestnud Tallinna Sadama kohtuasjas süüdistatavad õigeks, sest kuriteod on aegunud.
Perling, kes oli kuni 2019. aastani, mil kriminaalasi lõpuks kohtusse jõudis, riigi peaprokurör, ütles ERR-ile, et selline asjade käik on tõsine mõtlemiskoht ühiskonnale.
"Sõltumata sellest, mis saab edasi, tuleb otsa vaadata meie kehtivale seadusele ja see kaasajastada, sellest mitte lihtsalt kogu aeg rääkida, vaid see päriselt ka ära teha," märkis ta.
Tallinna Sadama kohtuasi venis näiteks nii prokuröride ja rahvakohtunike vahetumise kui ka advokaatide tiheda graafiku tõttu. Rahvakohtuniku vahetamine tõi kaasa kohtuasja otsast alustamise.
Perlingu sõnul saaks selliseid asju vältida seadust muutes. "Kui advokaat ei saa istungile tulla – kas on võimalik asenduskaitse määrata või ei ole? Kas meil peab istung algama aastal 2023 otsast peale, kui vahetub rahvakohtunik või on võimalik kaasaegsete audio-videosalvestustega aidata kohtunik sinna järele, kuhu ülejäänud menetlus on jõudnud. Oluline on ühelt poolt poliitiline tahe jõustuda selline seadus, mis on võimalikult tõhus selliste suurte raskete korruptsiooniasjade läbiviimiseks," lausus ta.
Oluline on Perlingu sõnul ka see, kuidas protsessi juhitakse prokuratuuris. "Et sa tõesti kogu aeg hoiad seda prioriteedina, ükskõik, kas vahetub prokurör või ei saa advokaat minna (istungile), siis ühelt poolt seadus võimaldab kohe rakendada plaani B ja teiselt poolt on asutused protsessi juhtinud nii, et on võimalik kohe kiiresti edasi minna," märkis ta.
See, et kaitsjad mängivad kuritegude aegumise peale, on Perlingu sõnul üsna loomulik; prokuratuuri ülesanne on tagada, et selline taktika ei töötaks.
"Esiteks selleks ongi võistlevas menetluses pooled, et alati teine pool peab rakendama seda, et sellist lollitamist ja tahtlikku venitamist ei oleks võimalik teha. Ja teiseks tuleb protsessi juhtida, ja kui protsess on juhitud, siis ju ei saa lollitada. /.../ Advokaadid teevadki oma tööd, võiks öelda küüniliselt, ja kui advokaadid tunnevad, et nende eetika lubab ja see on okei õigussüsteemis, siis nemad seda teevad," ütles Perling.
Perlingu sõnul on ta rääkinud aastaid ja aastaid, et tuleb kehtestada seadus, mis minimiseerib sellised lollitamised ja annab ühiskonnale tunde, et õigussüsteemis läbi suurte menetluste jõutakse mingi õiglase tõeni.
"Ja kui seda ei ole, siis tekib ühiskonnas pettumus. Praegu loevad inimesed (Tallinna Sadama kohtuotsust) ja nad ei saagi aru, et ka (kohtualused) olid süüdi või olid õiged. Mina loen uudiseid, näen, et kellegi kohta ei ole öeldud, et nad pole kuritegu toime pannud. On aegumine, on mingid juriidilised küsimused. Nüüd tulebki analüüsida, et miks tekib selline olukord, kus ilmselt inimene, kes juuras ei orienteeru nii hästi, ei saagi aru," lausus Perling.
Toimetaja: Marko Tooming