"Kindlasti selline variant on olemas. Arvesse võttes seda, et see otsus oli sedavõrd pikk – üle 400 lehekülje – siis me praegu seda otsust mitmekesi loeme, meil on neljapäeval plaanitud koosolek, et apellatsiooni fookus ära otsustada," rääkis riigiprokuratuuri 2. süüdistusosakonna juhtiv riigiprokurör Entsik esmaspäeval "Vikerhommikus".

"Kuigi tavajuhul on apelleerimiseks antav aeg – 30 päeva – täitsa mõistlik tähtaeg, siis selle kaasuse mahu valguses on see üsna paras väljakutse. Siin tuleb ka prokuratuuril valida, millele nendes vaidlustes keskenduda," märkis Entsik.

Neljapäeval kuulutas Harju maakohus välja otsuse, mille järgi mõisteti viis ja pool aastat kestnud Tallinna Sadama kohtuasjas süüdistatavad õigeks, sest kuriteod on aegunud. Kohus leidis, et erinevalt prokuratuuri süüdistusest ei tegutsenud Tallinna Sadama juhatuse liikmed ametiisikutena.

Harju maakohus tegi otsuse Tallinna Sadama kriminaalasjas, kus Ain Kaljuranda süüdistati ametiisikuna altkäemaksu võtmises ja rahapesus, Martin Paidet ametiisikuna altkäemaksu võtmises, Eno Saart ametiisikule altkäemaksu andmises, Tõnis Pohlat ja Üllar Raadi ametiisikule altkäemaksu andmises, Toivo Prommi altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasa aitamises ning rahapesus ning Jan Paszkowskit ametiisikule altkäemaksu andmises.

Kuivõrd kohus leidis, et Kaljurand ja tänaseks meie seast lahkunud Allan Kiil ei tegutsenud ametiisikutena, kvalifitseeriti tegevus altkäemaksu andmiseks ja vahendamiseks erasektoris, mis on teise astme kuriteod ning seetõttu on need tänaseks aegunud. Kui esimese astme kuriteo puhul ulatub aegumiseaeg üle 10 aasta, siis teise astme kuriteo puhul on see viis aastat.