Harju maakohus tegi otsuse Tallinna Sadama kriminaalasjas, kus Ain Kaljuranda süüdistati ametiisikuna altkäemaksu võtmises ja rahapesus, Martin Paidet ametiisikuna altkäemaksu võtmises, Eno Saart ametiisikule altkäemaksu andmises, Tõnis Pohlat ja Üllar Raadi ametiisikule altkäemaksu andmises, Toivo Prommi altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasa aitamises ning rahapesus ning Jan Paszkowskit ametiisikule altkäemaksu andmises.

Kuivõrd kohus leidis, et Kaljurand ja tänaseks meie seast lahkunud Allan Kiil ei tegutsenud ametiisikutena, kvalifitseeriti tegevus altkäemaksu andmiseks ja vahendamiseks erasektoris, mis on teise astme kuriteod ning seetõttu on need tänaseks aegunud. Kui esimese astme kuriteo puhul ulatub aegumiseaeg üle 10 aasta, siis teise astme kuriteo puhul on see viis aastat.

Õigeks mõisteti kõik süüdistatavad ning määrati neile hüvitised. Näiteks endisele Tallinna Sadama juhatuse liikmele Ain Kaljurannale määrati hüvitiseks 181 000 eurot. Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele määra kohus hüvitiseks 24 000 eurot.

Kohus hüvitas osaliselt kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1,26 miljonit eurot ja süüteomenetlusega tekitatud kahju kokku summas 98 332 eurot.

Kohus: Kaljurand võttis altkäemaksu

Kohus leidis samas, et vähendatud osas on süüdistatavate süü tõendatud. Ain Kaljuranna tegevuse kvalifitseeris kohus ümber altkäemaksu võtmiseks erasektoris,  Eno Saare, Üllar Raadi ja Tõnis Pohla tegevused altkäemaksu andmiseks erasektoris. Toivo Prommi puhul leidis kohus, et ta on toime pannud altkäemaksu vahendamise, mitte kaasaaitamise altkäemaksu andmisele ja võtmisele.

Kuna altkäemaksu andmine erasektoris ja altkäemaksu vahendus on teise astme kuriteod, siis on need kuriteod tänaseks aegunud ja nende alusel ei saa süüdistatavaid süüdi mõista. Eeltoodu alusel lõpetas kohus nendes episoodides kriminaalasja menetluse Ain Kaljuranna, Toivo Prommi, Eno Saare, Tõnis Pohla ja Üllar Raadi suhtes seoses aegumisega. Martin Paide mõistis kohus seoses tema süü tõendamatusega õigeks.

Kohus leidis, et Ain Kaljurand ja Allan Kiil ei ole AS Tallinna Sadam juhatuse liikmetena ja Allan Kiil TS Laevad OÜ nõukogu liikmena käsitletavad ametisikutena, kes täitsid avalikku ülesannet. Nad tegutsesid eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liikmetena äriühingu tavapärase majandustegevuse käigus. 

Kohus vähendas esitatud süüdistuse mahtu. Kohus tuvastas, et kaks riigihankega seotud etteheidet Keskkonnahoolduse OÜ-ga seoses olid alusetud. Samuti, et Tõnis Pohla ja Üllar Raad ei ole andnud Allan Kiilile ja Ain Kaljurannale altkäemaksu sularahas ning Tõnis Pohla ei ole andnud Ain Kaljurannale altkäemaksuna mootorsaani ega 100 000 eurot laenu. Samuti vähendas kohus süüdistust oluliselt etteheidetud lepinguliste rikkumiste tõttu.

Altkäemaksu andmine ja saamine toimus läbi tegelikkusele mittevastavate tehingute Keskkonnahoolduse OÜ, HTG Invest AS, Esteve Terminal AS ja Bone Invest OÜ vahel. Allan Kiil sai altkäemaksu Bone Invest OÜ tegeliku kasusaajana. Ain Kaljurand sai altkäemaksu Bone Invest OÜ ning AKA Auto OÜ ja Locatore Group OÜ vahel samuti tegelikkusele mittevastavate tehingute kaudu. Ain Kaljurand oli AKA Auto OÜ ja Locatore Group OÜ tegelik kasusaaja.

Kohus: parvlaevade episoodis ei antud altkäemaksu, tegu oli pigem kelmusega

Poola ja Türgi parvlaevade episoodides leidis kohus, et toime ei ole pandud altkäemaksu andmist, võtmist ega vahendust. Tõenäoliselt on toime pandud kelmus või omastamine.

Nimelt tuvastas kohus, et Allan Kiil pidas TS Laevad OÜ esindajana läbirääkimisi laevatehastega reisiparvlaevade ehitamiseks ning leppis kokku Toivo Prommiga ning Poola laevatehase esindaja Jan Paszkowskiga ja Türgi laevatehase esindajaga järgmise skeemi: Promm sõlmib laevatehastega tegelikkusele mittevastavad maaklerlepingud, maaklerteenust Toivo Promm ei osutanud. Maakleri tasu lepiti kokku kaks protsenti laevaehituse hinnast ning kokkulepitud kaks protsenti maakleri tasu lisati laeva ehituse hindadele. TS Laevade poolt allkirjastas laevade ehituse lepingud Poola ja Türgiga, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavat kaheprotsendist maakleritasu, Allan Kiil. Peale TS Laevad OÜ poolt laevatehastele osamakse tasumist esitas Promm sellest kahe protsendi suuruses summas tegelikkusele mittevastava arve laevatehastele, kes tegid ülekande Prommiga seotud R.I.C.H Group Trading Ltd arveldusarvele. Viimaselt kandis Promm raha selliselt üle, et osa jõudis Bone Invest OÜ-sse, mille tegelik kasusaaja oli Kiil.

Kohus tuvastas selliselt süüdistuses kajastatust erinevad faktilised asjaolud, mistõttu ei saa kohus kuritegusid ise ümber kvalifitseerida. Selles episoodis mõistis kohus Toivo Prommi ja Jan Paszkowski altkäemaksu kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks.

Rahapesu episoodides leidis kohus, et süüdistuste kirjeldused on samad kui altkäemaksu andmise ja vastuvõtmise ning prokuratuuri poolt Poola ja Türgi laevatehaste altkäemaksu (kohtu poolt tuvastatuna võimaliku kelmuse/omastamise) süüdistustes, mistõttu rahapesu etteheited neelduvad nendes. Kõikides episoodides oli ülekannete eesmärgiks raha jõudmine kas Allan Kiili ja/või Ain Kaljurannani ning läbi nende lõpptarbimisse. Mitte vara legaalsesse majandusse suunamine, mis on rahapesu eesmärk.  Sellest tulenevalt mõistis kohus Ain Kaljuranna ja Toivo Prommi rahapesu süüdistustes õigeks.

Kriminaalmenetluse lõpetamiste ja õigeksmõistmiste tulemusena jättis kohus AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ tsiviilhagid läbi vaatamata. Põhiseadusega vastuolu ega lünka kohus ei tuvastanud. Kannatanutel on õigus pöörduda tsiviilkohtusse.

Maakohtu otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtus.

Kohtuotsus ise on üle 400 lehekülje pikk ning kuivõrd selles on sees palju isikuandmeid ning ärisaladusi, läheb selle avalikkusele sobivaks toimetamisega aega. Millal täispika otsusega tutvuda saab, ei osatud Harju maakohtus neljapäeval öelda.

Keres: selge oli, et ümberkvalifitseerimine tuleb

Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres ütles, et menetluse osaline lõpetamine ja Kaljuranna osaline õigeksmõistmine on positiivsed asjad, kuid mõned kohtu põhjendused oli tema hinnangul ebaõiged ja ei lange kokku esitatud tõenditega. Seetõttu kaalutakse otsuse osalist vaidlustamist.

Kohtuasja venimise kohta märkis Keres, et selle oleks kindlasti saanud varem lõpetada, näiteks kui prokuratuur oleks soostunud Kaljuranna süüdistuse ümber kvalifitseerima teise astme kuriteoks, nagu ka kohus lõpuks otsustas.

"Aastaid tagasi sai selgeks, et ümberkvalifitseerimine, nagu kohus seda tegi, et see igal juhul tuleb. Prokuratuuril oli võimalik süüdistusest loobuda, vähendada menetluses osalevate isikute menetluses osalemise kannatusi, aga nad otsustasid seda mitte teha, vaid jätkata süüdistatavate lohistamist läbi menetluse, millega kaasnevad rahalised kulud, vaimne pinge. Ja sellega ma absoluutselt rahul ei ole – selle asja oleks võinud lõpetada juba ammu," lausus ta.

Kerese sõnul on maakohtu otsusel oluline mõju tulevikule. "Kohus ei nõustunud prokuratuuri väga mugava võttega, et kes iganes töötab riigile kuuluvas ettevõttes, on automaatselt ametiisik. See on nüüd siis ümber lükatud kohtu poolt.  Ja teine asi on see, et samaaegselt ei saa toime panna kelmust või altkäemaksu ja rahapesu sama teoga. Ma loodan, et see võib muuta kohtupraktikat ja süüdistuspraktikat tuleviku jaoks, kui see kohtuasi jääb jõusse," lausus ta.

Prokuratuur veel mõtleb, kas ja kui palju vaidlustab

Riigiprokurör Kadri Väling ütles, et kuigi kokkuvõttes olid kuriteod maakohtu hinnangul õiguslikult erinevad prokuratuuri etteheidetust, siis ka kohtu hinnangul näitasid esitatud tõendid, et süüdistavad on kuriteod toime pannud.

"Kohus hindas neid kuritegusid õiguslikult prokuratuurist erinevalt ja leidis, et tegemist ei ole altkäemaksuga andmise ja võtmisega avalikke ülesandeid täites, vaid altkäemaksuga erasektoris või varavastaste kuritegudega. Maakohtu õiguslik seisukoht tähendab aga, et etteheidetud esimese astme kuritegudest said teise astme kuriteod, mis on tänaseks aegunud," lausus ta.

"Peame tänase kohtuotsuse argumentatsiooniga põhjalikult tutvuma, sest kohus jõudis prokuratuurist mitmes küsimuses erinevale õiguslikule seisukohale. Pärast põhjalikku kohtuotsuse analüüsi otsustame, kas ja millises ulatuses otsuse Tallinna ringkonnakohtus vaidlustame," lisas Väling.

Väling ütles hiljem intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et suure tõenäosusega prokuratuur otsuse vaidlustab.

"Prokuratuur ei arva endiselt, et me peaksime kõiki neid fakte vaatama erasektori korruptsioonina. /.../ See puudutab eelkõige õiguslikke küsimusi, mismoodi on kohus nendele otsa vaadanud. Küsimus puudutab avalike ülesannete täitmist, kohtupraktika on selles küsimuses väga kesine, mismoodi hinnata erinevate tööde juures, mismoodi altkäemaksu on antud ja võetud. Kas me saame sellest ühtmoodi aru või veenab kohus meid ümber, ei oska praegu öelda," lausus Väling.

Taust:

2015. aastal alguse saanud Tallinna Sadama kriminaalasi jõudis kohtusse 2019. aastal ning sellest ajast on kokku toimunud paarsada kohtuistungit. Kohtuistungid olid planeeritud lõppema tänavu 28. märtsil.

Kui esimene istung 2019. aasta jaanuarisse planeeriti, oli kokku kavas pidada 114 istungit ja need pidid kestma 2020. aasta juunini.

Mullu aprillis algas kohtuasi algusest peale, kui Tallinna Sadama kohtuasja pidi hakkama arutama uus kohtu koosseis, sest kohus rahuldas kohtukoosseisu kuulunud rahvakohtunik Peeter Kaasiku taotluse tervisliku seisundi tõttu ametist vabastamiseks. Siis määras kohus uued kohtuistungite ajad kuni 2025. aasta jaanuarini. 

Mullu suvel loobus riigiprokurör Denis Tšasovskih ootamatult ametist ning tema asendajaks määrati riigiprokurör Kadri Väling, kes teatas oktoobris, et ei jõua end asjaga kurssi viia ja palus end protsessist taandada. Kohus taotlust ei rahuldanud ning andis Välingule lisaaega kolm kuud, et ta saaks end materjalidega kurssi viia.

Tšasovskih oli juba teine prokurör, kes süüdistaja kohalt selles kohtuasjas lahkus.

Kohtuasi venis ka seetõttu, et paljud istungid jäid ära. Selle põhjus on olnud kaitsjate ja süüdistatavate haigestumised, aga ka asjaolu, et süüdistatavate advokaadid on väga hõivatud teiste kohtuasjadega, mistõttu määras kohus mullu süüalustele asenduskaitsjad.

Kohtulik uurimine lõppes mullu novembris ning sellele järgnesid alates tänavu jaanuarist kohtuvaidlused.

2015. aasta suve lõpul vahistas kaitsepolitsei Allan Kiili ja Ain Kaljuranna, süüdistuse järgi võtsid nad Tallinna Sadama juhatuse liikmetena kümne aasta jooksul suures ulatuses altkäemaksu. Süüdistuse järgi oli Tallinna Sadama hooldusosakonna endine juhataja Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Kiil üle 3,5 miljoni euro.

Süüdistuse kohaselt moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altkäemaks praamide müügilepingute sõlmimiseks.

Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tal kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni. Kiil ja Kaljurand vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

2020. aasta oktoobris lõpetas maakohus Allan Kiili kriminaalasja menetlemise, sest ta oli raskelt haigestunud ega olnud võimeline kohtuprotsessil osalema. Kiil suri möödunud aasta juunis.

2019. aasta mai lõpus tegi maakohus esimese otsuse ja mõistis kokkuleppemenetluses Valdo Õunapile altkäemaksu andmisele kaasaaitamise ja rahapesu eest tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.

2022. aasta detsembris lõpetas kohus aegumise tõttu Tallinna Sadama töötajatele altkäemaksu andmises süüdistatud Sven Honga kriminaalasja. Kuna süüdistuse järgi andis ta altkäemaksu aastatel 2007–2012, aegus see 29. novembril 2022. Samas pidi Honga ja tema ettevõte Keskkonnahoolduse OÜ osalema kohtuasjas edaspidi tsiviilkostjatena, sest Tallinna Sadam on esitanud nende vastu kahjutasunõude.