Ukraina relvajõudude kindralstaabi ja kolme Donetski oblastis teeniva brigaadi liikme sõnul on muutus aasta algusega võrreldes märgatav.

"See läks viimase kuuga paremaks ja paraneb veel, vähemalt 155mm kaliibriga suurtükimürskude osas," ütles Ukraina seersant võitlejanimega "Luntik".

Aasta esimeses kvartalis olid tema üksuses laskemoon rangelt normeeritud: "kuus mürsku ööpäevas", kuid tänaseks on juba 40 mürsku päevas.

Piirkondades nagu Harkivi oblast, millele Vene väed mais jõuliselt peale tungisid, ei ole piiranguid üldse, lisas ta.

Okupant on Harkivis läbi kukkunud, ütles president Volodõmõr Zelenski reedel, kuid tunnistas, et olukord on endiselt raske.

"Ukraina väed on olukorra stabiliseerinud ja pealetungi peatanud," sõnas Zelenski.

Ukraina on arvulises ülekaalus ja paremini relvastatud Vene vägedega võideldes sõltunud kogu aeg lääne relvaabist.

Eriti täbaraks läks ukrainlaste olukord 2023. aasta lõpus, kui Euroopa ja USA relvatarned viibisid. Alles aprillis kiitis USA kongress Ukraina abipaketi heaks, kuid relvade ja laskemoona rindele jõudmine võtab nädalaid või isegi kuid.

2023. aasta tasemeni ei ole relvastuses veel jõutud, kuid uudisteagentuuriga AFP rääkinud seersandi sõnul peaks see varsti juhtuma.

Üks suurtükiväelane ütles, et kahjuks on vaenlane nii isikkoosseisu kui suurtükisüsteemide mõttes ikka veel eduseisus.

"Hetkel on laskemoona kasutamise norm üks kolmele Venemaa kasuks," ütles ta, kuid veel aasta algul oli see üks seitsmele.

"Meie varud on kasvanud, nende omad on kahanenud," lisas sõdur.