"Saksamaa peab olema juhtiv riik seoses Euroopa ja Poola julgeolekuga," ütles Tusk ajakirjanikele Varssavis.

Tusk ütles pärast kõnelusi Scholziga, et tal on hea meel kuulda, et Saksamaa on valmis võtma vastutuse EL-i idapiiri kaitsmise eest koos teiste EL-i liikmesriikidega.

Poola tegi koos Balti riikidega eelmisel nädalal ettepaneku suuremahulise programmi jaoks, et tugevdada Poola piiri Valgevene ja Venemaaga. "Meie ühine projekt Balti riikidega on taristuprojekt, mille eesmärk on tugevdada Euroopa piiri," ütles Tusk. "Pole kahtlust, et see on ka Saksamaa huvides, et piiri kaitstaks tõhusalt ja et Poola, Saksamaa ja Euroopa oleksid kaitstud võimaliku agressiooni korral idapiiril," lisas ta.

Kuid kui EL-i liidrid arutasid eelmise nädala tippkohtumisel Euroopa strateegilist koostööd, tekkisid lahkarvamused julgeolekuprojektide ühise rahastamise suhtes. Need hõlmavad eelmisel nädalal Tuski ja tema Balti kolleegide poolt välja pakutud kaitseliini EL-i idaosas või EL-i õhutõrjesüsteemi, mis sarnaneks Iisraeli Raudkupliga.

Prantsusmaa oli skeptiline, samas kui Saksamaa ja Holland olid üldiselt vastu eurovõlakirjade kasutamisele ühiste kaitsealgatuste jaoks, märkis Poola liider teisipäeval.

Scholz ütles ajakirjanikele pärast eelmise nädala tippkohtumist, et Saksamaa prioriteet järgmise viie aasta jooksul on vähendada ettepanekuid ühise EL-i võla, näiteks kaitsevõlakirjade osas.

Poola-Balti ettepaneku kohta rahastada paremat sõjalist piirikaitset EL-i vahenditest ütles ta, et riiklike kaitsepüüdluste rahastamine EL-i vahenditega pole seni olnud võimalik ja kindlasti ei ole see olemasolevate lepingute alusel ka tulevikus võimalik.

"Kahe protsendi eesmärk, mille poole me NATO jaoks kõik koos püüdleme, on midagi, mida peame ise saavutama. Lõppkokkuvõttes hõlmab see ka parema piiride kaitse edendamist," lisas ta.

Tusk rõhutas, et Poola ei soovi EL-ilt raha, tuues välja, et Poola kulutab neli protsenti oma SKT-st kaitsele, mis on NATO-s suurim osakaal.

"Me ei küsi midagi ja minu unistus ei ole näha Saksa tanke Poola tänavatel, erinevatel, sealhulgas ajaloolistel põhjustel," lisas ta, viidates natside okupatsioonile Poolas Teise maailmasõja ajal. Selle asemel kutsus Tusk üles paremale EL-i liikmesriikide kaitsetegevuste ja -võimekuste koordineerimisele.

"Euroopa turvalisus ei tohi olla konkureerivate algatuste küsimus," ütles ta. "Euroopal on võimalus olla maailma suurim sõjaline jõud, kuid probleemiks on selle kaitsealaste jõupingutuste koordineerimise puudumine."

Scholz nõustus oma Poola kolleegiga, rõhutades, et Euroopa riigid on teadlikud oma ühisest vastutusest Euroopa julgeoleku ees ja selles pole vaja kahelda. "Peamine küsimus on hea koostöö NATO ja EL-i raames ning nende koostööpingutuste intensiivistamine," ütles ta.

Ta tõi esile Saksa juhitud Euroopa Taeva Kilbi Algatuse ühishangeteks õhutõrje jaoks, kui eeskuju.

"Kiiresti muutuvas maailmas peab Euroopa veelgi rohkem enda peale lootma, kui asi puudutab kaitset," lisas Tusk. "Tugevam Euroopa kaitse on kasulik ka NATO-le."