Praegused seadused lubavad välismaa vabatahtlikel Eesti kaitsejõududele appi tulla alles siis, kui sõda juba põhimõtteliselt käib, ehk siis, kui välja on kuulutatud sõjaseisukord või mobilisatsioon. Kaitseministeeriumi väljapakutud muudatused lubaksid välismaalasi kaasata oluliselt varem.

Ministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa sõnul puudutaksid plaanitavad muudatused kõige enam neid välismaalasi, kes Eestis juba õpivad või töötavad.

"Nad võivad olla Saksamaalt, Singapurist, Austraaliast või Ameerika Ühendriikidest ja nad hindavad Eestit nii kõrgelt, et nad tahaksid Eestit ka kaitsta," kirjeldas Kriisa muudatuse sihtgruppi. "Nad tahaksid saada üheks okkaks meie kaitsesiili selja peal."

Tänase seisuga võivad nad saada kaitseliidu toetajaliikmeks. Praegu on kaitseliidul 230 välisriigi kodanikust toetajaliiget.

"Aga täna ei ole neil võimalik asuda juba rahuajal üksusesse ja hakata seal sõjalist väljaõpet tegema. Samuti pole neil täna võimalik anda lubadust, et nendega saab sõja ajal arvestada," selgitas Kriisa.

Välismaalasi seoks riigiga sõlmitud leping

Ministeeriumis koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse järgi sõlmitaks välismaalastega vabatahtliku teenistuse leping. See tähendab, et nad ühelt poolt küll annaks lubaduse, kuid teisalt poleks seotud Eesti põhiseaduses kirjeldatud riigikaitsekohustusega.

Lauri Kriisa tõi näiteks praegu Ukrainas sõdivad välismaalased, kellega sõlmitud leping seab paika minimaalse teenistusaja.

"Ja pärast seda neil on võimalik lepingust taganeda. See annab neile ühelt poolt suurema vabaduse võrreldes riigi kodanikega aga annab riigile ikkagi ennustatavuse," rääkis Kriisa.

Eesti riigi ja välismaalase vahelise lepingu tingimused töötab Kriisa sõnul välja kaitseressursside amet. Lepingu sõlminud välismaalane saaks muuhulgas õiguse osaleda sõjalises väljaõppes. Väljaõpe toimuks läbi kaitseliidu.

"Inimesele, kes soovib vabatahtlikult Eesti sõjalisse kaitsesse panustada, on ka täna kõige lihtsam teha seda läbi kaitseliidu. Ja seetõttu on kaitseliit väga hea variant ka välismaalastest vabatahtlike kaasamisel," ütles Kriisa.

Eestile appitõttajad saaksid kergemini üle piiri

Kriisa märkis, et väljapakutud muudatused aitaks juba praegu riigikaitsesse kaasata ka neid välismaalasi, kellel on olemas mingid spetsiifilised oskused. Nii võib kaitsevägi värvata näiteks väärtuslikke instruktoreid.

"Kaitsevägi ju ei vaja inimesi ainult lahinguväljale vaid meil on vaja väga palju erinevaid teadmisi: inseneritehnoloogias, infotehnoloogias, kasvõi füüsikas," loetles Kriisa.

Ministeerium arvestab ka sellega, et välismaalased võivad pärast väljaõppe saamist koduriiki tagasi pöörduda, kuid siis, kui aeg käes, peavad nad kiiresti Eestisse saama. Pealegi näitab Ukraina kogemus, et riigile tõttavad sõja alguses appi ka paljud inimesed, kes seal kunagi käinud pole.

Sestap pakub kaitseministeerium välja ka seadusemuudatused, et vabatahtlikud liiga kauaks piiri peale kinni ei jääks.

"Mõte on luua lihtsustatud protseduur  sarnaselt sellele, kuidas  välisriikide relvajõudude liikmed Eestisse saabuvad," selgitas Kriisa. "Et kui inimesest on Eesti kaitsmisel kasu, siis nad saavad siia lihtsustatud ja kiirendatud korras."