Protokollis on kirjas, et ERJK menetleb keelatud annetust, mis seisneb SALK-i poolt Reformierakonna, Eesti 200, SDE ja Keskerakonna tasuta nõustamises, uuringute läbiviimises ning neile uuringuandmete tasuta kättesaadavaks tegemises, so neile tasuta teenuse osutamises.

Osutatud teenuse hinnastamiseks pöördus komisjon uuringusse puutuvate kulude päringuga SALK-i juhi Tarmo Jüristo poole. Jüristo esitas uuringuga seotud kulude kohta detailse ülevaate, millest puudusid tööjõukulud. Komisjon leidis, et teenuse hinnastamisel tuleks esitatud kuludele lisada SALK-i 2022. aasta majandusaasta aruande põhjal ühe töötaja aastane tööjõukulu.

Saadud kulude kogusumma lugeda osutatud teenuse maksumuseks. Kuna osaliselt olid uuringuandmed kättesaadavad ka avalikkusele, siis kaaluti, kas jagada teenuse maksumus erakondade ja avalikkuse vahel pooleks.

Teine variant oli, et jagada see suhtega 80 (erakonnad) / 20 (avalikkus).

Otsustati: (1) jagada teenuse kogukulu erakondade ja avalikkuse vahel suhtega 80/20 ning (2) jagada erakondade vahel saadud teenuse kulu sellise arvestusega, et Reformierakond, Eesti 200 ja SDE said igaüks nö ühe osa ja Keskerakond sai poole vähem. Seega moodustab Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE osa igal 2/7 ja Keskerakonnal 1/7 neile jagatavast 80 protsendist teenuse maksumusest.

Otsuse poolt oli protokolli järgi kuus ja vastu kolm komisjoni liiget, kellena on märgitud K.T. V. L., I.S.. Ehk siis Kaarel Tarand, Väino Linde (Reformierakonna esindaja komisjonis) ja Imre Sams (Keskerakonna esindaja komisjonis).

Võttes lahti SALK-i 2022. aasta majandusaasta aruande, siis kolme inimese tööjõukuludeks kulus neil aastas 100 354 eurot, millest palgakulu oli 75 571 eurot, sotsiaalmaks 24 196 eurot ja töötuskindlustus 587 eurot.

Kui jagada kolme töötaja tööjõukulu aritmeetiliselt kolmeks (kindlasti võisid töötasud mõnevõrra erineda), siis on summa ühe töötaja tööjõukulude kohta 33 451 eurot. Kui kolm parteid peavad tasuma sellest 2/3, siis on tasutava summa suurusjärk ca 9600 eurot, Keskerakonnal ca 4800 eurot.