Erakonnad vaidlustasid SALK-i teenuse käsitlemise keelatud annetusena
Reformierakond ja Eesti 200 esitasid koostöös advokaadibüroodega vastuväited Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) otsusele seoses SALK-i nõustamisteenuse käsitlemisega keelatud annetusena. Advokaadibüroode hinnangul ei saa teenuse osutamine olla ühepoolne toiming.
ERJK otsusel peavad Reformierakond, Eesti 200, SDE ja Keskerakond jagama SA Liberaalne Kodanik (SALK) poolt neile osutatud tasuta nõustamise kulud summas 92 572 eurot.
Annetus seisneb SALK-i poolt Reformierakonna, Eesti 200, SDE ja Keskerakonna tasuta nõustamises, uuringute läbiviimises ning neile uuringuandmete tasuta kättesaadavaks tegemises viimaste riigikogu valimiste ajal
Komisjoni hinnangul said Reformierakond, Eesti 200 ja SDE sihtasutuselt keelatud annetuse suuruses 26 449 eurot ning Keskerakond suuruses 13 225 eurot.
Advokaadibüroo: annetus ei tohi olla ühepoolne
Advokaadibüroo TGS Baltic AS koostas Reformierakonna palvel seisukoha ERJK kirjale, mille kohaselt kaalub ERJK Reformierakonna suhtes ettekirjutuse tegemist põhjusel, et Reformierakond on saanud SALK-ilt keelatud annetuse.
Advokaadibüroo kirjutab, et SALK ei ole osutanud Reformierakonnale mingeid teenuseid, mis oleksid käsitatavad keelatud annetusena ning et Reformierakond ei ole tellinud SALK-ilt uuringuid, reklaami ega muid teenuseid ega ka esitanud sihtasutusele mingeid nõudmisi seoses selle tegevusega.
Büroo hinnangul saaks teenuse osutamisest saaks rääkida juhul, kui sihtasutus oleks tegutsenud uuringuid tehes ja neid jagades Reformierakonna eest.
"Praegusel juhul ei ole SALK Reformierakonna eest tegutsenud, kuna valimisteks valmistumisel on Reformierakond ise järjepidevalt tellinud uuringud ja nende eest tasunud, sh edastanud uuringute teostajatele oma nõudmised uuringu eseme kohta," kirjutas advokaadibüroo.
Büroo märkis, et SALK-i esindajad kohtusid reformierakondlastega omal initsiatiivil ja jagasid uuringuid, mis peegeldasid ühiskondlikku pilti ja hoiakuid, mis olid Reformierakonnale juba teada ning et seda tegevust ei saa pidada teenuse osutamiseks Reformierakonnale, kuna erakond oli valimiskampaaniaks põhjalikult valmistunud ja tellinud ise uuringuid erinevatelt isikutelt, sh tasunud nende eest.
Samuti rõhutas advokaadibüroo, et annetus ei tohi olla ühepoolne, vaid eeldaks Reformierakonna tahet seda saada.
Keelatud annetuse jaatamiseks tuleb tuvastada tahteavaldus, millega Reformierakond oleks tellinud teenust selle teabe saamiseks. Vastasel korral oleks erakonnal justkui võimalik annetust saada ja selle eest vastutada ka oma tahte vastaselt, täheldas büroo.
"Pelgalt see, et SALK tegi Reformierakonnale kättesaadavaks teadud teabe, ei ole piisav. Seda eriti olukorras, kus seda tehti kohtumistel, mis leidsid aset SALK-i enda initsiatiivil – Reformierakond ei teinud teabe saamiseks ühtegi aktiivset toimingut," kirjutas büroo.
Advokaadibüroo juhtis tähelepanu, et suhtlus kodanikuühiskonna esindajatega kuulub erakonna tavapärase tegevuse ning parlamentaarse demokraatia juurde. Samuti et keelatud annetus ei ole erakonnale teenuse pakkumine, mis on samadel tingimustel kättesaadav teistele isikutele ning et SALK ei ole Reformierakonnale soodustusi teinud.
Isegi kui SALK on osutanud Reformierakonnale teenust, siis tuleks teenuse rahalist väärtust hinnata ekspertidel, leidis büroo.
Eesti 200 rõhutab, et pole teenust tellinud ega ka rahaliselt hinnatavat hüve saanud
Eesti 200 eest edastas advokaadibüroo DEM ERJK-le seisukohad, mille järgi ei ole erakond SALK-ilt teenust tellinud ja seeläbi ka rahaliselt hinnatavat hüve saanud.
Büroo juhtis tähelepanu, et Eesti 200 on avaldanud sihtasutuse meeskonnale selgelt, et ei soovi pakutud teenust saada ega seda tellida.
Samuti järeldub ERJK poolt otsuse tegemisel viidatud kohtulahendist, et annetusena käsitletava hüve peamiseks eelduseks on nn eksklusiivsus (hüve on osutatud ühele erakonnale või selle nimekirjas kandideerivale isikule, mille tulemusel on hüve saajal tekkinud eelis teiste erakondade ees), kuid Eesti 200 sellist hüve saanud ei ole, märkis büroo.
Büroo kirjutas, et Eesti 200 juhatuss kohtus SALK-iga kolmel korral.
"Kohtumiste eesmärk oli SALK-i soov pakkuda Eesti 200-le oma teenuseid, sisuliselt oli tegemist SALK organisatsiooni eesmärke tutvustavate kohtumistega. Esimesel kohtumisel tutvustas SALK Eesti 200 juhatusele oma tegevusi üldiselt, teisel korral seni tehtud uuringute tulemusi erakondade toetuse ja toetajate kattuvuse kohta ning kolmandal kohtumisel valimistel käsitletavate teemade olulisust erinevate sihtrühmade lõikes," kirjeldas büroo kohtumiste sisu.
"Kuigi SALK uuringud olid huvitavad, ei näinud Eesti 200 juhatus neis enda jaoks lisandväärtust, mistõttu Eesti 200 keeldus SALK poolt pakutavast nõustamisteenusest ja nn soovituspaberi koostamisest. Eesti 200 tellis enda valmiskampaania jaoks sobivamad uuringud Kantar Emorilt ja kasutas valmimiskampaania erinevate etappide ja tegevuste planeerimisel Kantar Emori poolt koostatud uuringute andmeid," ütles büroo.
Advokaadibüroo: ERJK-i käsitlus toob kaasa ohu demokraatlikule õiguskorrale
Büroo sõnul on käsitlus, mille kohaselt tuleb väidetav keelatud annetus tagastada ka juhul, kui erakond seda annetust ei tellinud ega soovinud, ebaõige ning selle jaatamine tooks kaasa ohu demokraatlikule õiguskorrale.
Erakonnal, kelle rahalised vahendid ja nende tekkimise mehhanismid on selgelt piiratud, peab olema võimalik ette näha ja planeerida oma kampaania kulusid, märkis büroo.
Tõlgendus, mille kohaselt erakonnaga kokkulepet mitte sõlminud juriidiline isik saab ainuisikuliselt otsustada erakonnale teenuse osutamise ning seeläbi tekitada erakonna ja juriidilise isiku vahele erakonna tahtest sõltumatu rahalise kohustuse, võimaldab erakonna kui demokraatliku riigikorra olulise elemendi tegevust hõlpsasti saboteerida – seda nii siseriiklike kui ka väliste jõudude poolt, selgitas büroo.
Toimetaja: Valner Väino