Meta: ERR-i artiklit ei saanud Facebookis jagada tehnilise probleemi tõttu
Facebooki emafirma Meta sõnul ei olnud sotsiaalmeedia platvormil tehnilise probleemi tõttu võimalik jaga ERR-i artiklit sellest, kuidas kapo ametnikud käisid valenime all korp! Sakala külalisõhtul.
ERR uuris tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt (TTJA), miks Facebook ei luba oma keskkonnas jagada ERR-i portaalis ilmunud lugu sellest, kuidas kapo ametnikud käisid valenime all korporatsiooni külalisõhtul.
TTJA infoühiskonna ekspert Grete Leesmann ütles, et amet võttis Facebookiga ühendust ning et nende sõnul oli tegu tehnilise probleemiga.
"Tänaseks oleme Facebookilt saanud kinnituse, et kapo ametnikke puudutavat artiklit peaks olema võimalik Facebooki postitada. Samuti kinnitasid nad enda vastuses, et tegu on tehnilise probleemiga, mitte teenusetingimuste rikkumisega," sõnas Leesmann.
Samas eemaldas Facebook ka neljapäeva õhtul jagatud kapo ametnikke puudutava artikli.
Leesmanni sõnul teavitas TTJA Metat, et tegemist on laiema probleemiga, mis puudutab ka teisi ERR-i artikleid ja nende jagamist Facebookis.
Meta kinnitas oma vastuses, et tegemist on ka nende jaoks prioriteetse probleemiga ning nad uurivad, mis probleeme tekitas ja kuidas tulevikus sarnaseid olukordi vältida.
Leesmann märkis, et TTJA on probleemist teavitanud ka Facebooki tegevuskohajärgset digiteenuste koordinaatorit Iirimaal ning Euroopa Komisjoni, kes teostab järelevalvet väga suurte platvormide üle nagu Facebook.
Sotsiaalmeediaplatvormi Facebook (Fb) haldav ettevõte Meta takistas kasutajatel oma uudisvoos edastamast ERR-i portaalis avaldatud artiklit sellest, kuidas kaitsepolitsei ametnikud käisid valenime alla korp! Sakala külalisõhtul ning püüdsid seal väidetavalt selle vilistlaste kohta teavet koguda.
Mitmed ERR-iga anonüümselt rääkinud selle valdkonna eksperdid oletasid, et kuna Meta kasutab oma keskkondade sisu modereerimisel tehisaru (AI) abi, siis võis automaatne otsus artikkel blokeerida pärineda sellest mehhanismist, kuna kapo julgeolekuasutusena võib panna seal mingid häirekellad helisema. Samuti võis mingi roll olla ka sellel, kui artiklit hakatakse liiga palju jagama, mistõttu võis masin otsustada, et see on rämpspostitus.
Ajakirjanikud: juhtumi asjaolud tuleb lõpuni selgeks teha
Umbes 14 aastat intensiivselt Facebooki kasutanud endine ajakirjanik Toomas Mattson ütles, on vaid kord olnud olukorras, kus tema kommentaar eemaldati, sest sellesse kätketud iroonia ületas ilmselt kontrollijate huumoritaju.
"Praegune juhtum on selles mõttes teistsugune, et löögi alla on sattunud massiliselt Eestis seaduse alusel loodud meediaorganisatsiooni ehk rahvusringhäälingu ametlikul veebiplatvormil ilmunud materjalid. /.../ Ma jätan täiesti kõrvale selle, mis on ühe või teise materjali sisu – ma arvan, et antud juhtumil ei puutu see kuidagimoodi asjasse. Aga probleem on selles, et millegipärast, mingist asjast tõukudes asusid robotid hulgaliselt eemaldama ERR-i platvormil ilmunud materjale," rääkis Mattson.
"Ma ise tegin katseid erinevate lugudega. Tulemus erines ainult selles suhtes, kui kiiresti üks või teine asi kadus. Mulle näib kasutajana, et robotid olid häälestanud ennast mingil põhjusel kõige suhtes vaenulikult, mis oli ERR-i veebiplatvormil," lisas ta.
Mattsoni sõnul tuleks juhtunu asjaolud põhjalikult selgeks teha.
"Arvestades ERR-i olulisust informatsiooni levikul, eriti potentsiaalsetes kriisisituatsioonides, siis minu meelest on oluline selle juhtumi asjaolud põhjani selgeks teha, kust tekkis robotitel see algtõuge, kas robotid mingi ammu sisestatud alginformatsiooni põhjal tegid valesid järeldusi. Ja kui inimesed hakkasid üha rohkem eemaldamise järel üht või teist asja jagama, siis robotid läksid selle peale täiesti kihevile ja üha laiendasid oma haaret ERR-i veebi suhtes," rääkis Mattson.
"Või kas seal on kellegi pahatahtlik raporteerimiselement. Ma ei usu, et selle taga võiksid olla riigiga seotud struktuurid. Ma arvan, et see võiks olla välistatud, see ei ole kellegi huvides. Küll aga on vaja see asi põhjani selgeks teha," lisas ta.
Ekspress Grupi tegevjuht Mari-Liis Rüütsalu arvab samuti, et tegu võib olla inimese ja masina koostöös tekkinud probleemiga.
"Ma arvan, et siin on tegemist natuke positsiooniga, kus loll masin on kohtunud inimtekkelise probleemiga ehk keegi pahatahtlik on võib-olla tõenäoliselt ERR-i postitusi märkinud spämmiks ja väga intensiivsel moel, me võime isegi öelda, et seda on teinud botid. Ja seetõttu Facebook vaatab, et ERR avaldab kahtlast sisu, ja on ülitundlik igasuguse ERR-i sisu vastu," arutles ta.
Suuremas plaanis on see Rüütsalu sõnul aga palju suurem probleem. "Me täna näeme, et nendest suurtest kanalitest on saanud väga olulised info hankimise allikad inimestele. See tähendab, et kui keegi kuskil kas kontrollib seda või on nii lihtne tekitada sellist situatsiooni, kus meie sõltumatute meediamajade ja ajakirjanduse sisu on nii lihtne maha tõmmata eetrist, siis see on ikkagi väga suur probleem," tõdes ta.
Rüütsalu märkis, et Facebooki tegevus peaks olema läbipaistev. "Mäletate, pool aastat tagasi tuli Facebookis aken ette, kus sa said kas hakata kasutama tasulist Facebooki või said ära anda kõik oma andmed, et Facebook saaks kasutada sinu andmeid ja selle pealt teenida raha. Enamus inimesi nõustus ära andma oma andmeid ja mitte maksma selle eest, mis tähendab, et me oleme nendega teenussuhtes ja meil on õigus teada saada, mille alusel meie poolt postitatud sisu seal tähistatakse kas sobivaks või mittesobivaks ehk kõik peaks olema läbipaistev," kommenteeris Rüütsalu.
Rüütsalu lisas, et ajakirjandusliku sisu põhjendamatu eemaldamine või kontrollimine on vastuolus ka kehtivate regulatsioonidega.
Sotsiaalmeedia kasutajate õigusi kaitsevad Euroopa Liidus digiteenuste ja -turgude määrused, mis reguleerivad eelkõige suurte digiplatvormide tegevust. Lisaks kohaldub järgmisest suvest ka meediavabaduse määrus, mis seab lisanõuded ajakirjandusliku sisu kaitsmiseks.
"Kui digiplatvorm otsustab mingi sisu eemaldada, siis tal on kohustus sellest meediakanalit eelnevalt teavitada ja kanalil on aega 24 tundi sellele teatele reageerida, esitada omapoolsed argumendid, võib-olla viga parandada, kui mingi eksimus või probleem oli. See on üks võimalus, mis võiks sellele probleemile lisaleevendust pakkuda," selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd.
Toimetaja: Valner Väino, Reet Weidebaum, Merili Nael