Tartu pankuri Parvel Pruunsilla kohtuasi keskendub Tartu üliõpilaskorporatsiooni Sakala Eesti Rahva Muuseumi endise maja ostmise protsessile. Kohtuasjaga samal ajal külastasid kaitsepolitsei ametnikud Sakala tutvumisõhtut.

Sel nädalal rääkisid ametnikud kohtu ees, et käisid korporatsioonis vabast ajast ja üldse mitte menetlusega seotult. Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu hinnangul pole kaitsepolitseiametnike seisukoht usutav.

"Senised ütlused võimaldavad tegelikult öelda, et kaitsepolitseiamet ei räägi millegipärast kõigest ja praegu pole näha ka, et see oleks kuidagi, ütleme, tavalise operatiivtöö saladus, mida kaitstakse," kommenteeris Oidsalu.

"Siin oleks vaja mingit korrektuuri, kuna see on nii ilmne juba, selle kapo versiooni ebausutavus, et siis oleks tegelikult kohane anda natuke avaramaid selgitusi. /.../ Kaitsepolitseiametil täna ikkagi puudub usutav selgitus selle kohta, mida need kaks inimest seal korporatsioonis tegid. Mingisugune eluliselt usutav motivatsioon peaks olema inimkäitumisel," rääkis Oidsalu.

Pruunsilla kaitsjana üles astunud vandeadvokaadi Paul Kerese hinnangul viitab kohtus kuuldu sellele, et korporatsioonis käidi hankimas kriminaalmenetluse seisukohalt olulist informatsiooni ning mehed varjasid oma tegevust.

"Esiteks ei ole eluliselt usutav, et eraelulist toimetamist tuleb kooskõlastada kaitsepolitseiameti vastava piirkonna juhiga. Ei ole eluliselt usutav ja tõenäoliselt on pretsedenditu, et eraeluliste sündmuste planeerimiseks kasutatakse jälitusteavet. Ja lisaks sellele paistis välja ka see, et kaitsepolitseiameti selgitused ja ka kohtus tunnistaja antud ütlused on jooksnud vastuollu," rääkis Keres.

"Näiteks üks vastuolu seisneb selles, et kui varasemalt on kaitsepolitseiamet oma avalikes seisukohtades kinnitanud, et mõlemad mehed käisid Sakalas eraviisiliselt ja oma eraeluliste tegemiste raames, aga nad enne küsisid kaitsepolitseiameti Lõuna piirkonna juhilt selleks luba, siis nüüd kohtus avaldas tunnistaja, et tegelikult teine kaitsepolitseiametnik ei ole küsinud selleks luba," lisas ta.

Nii Kerese kui ka Oidsalu hinnangul vajab kaitsepolitsei töö juhtumi tõttu paremat järelevalvet.

"Minu meelest on vajadus järelevalve teostamiseks kaitsepolitseiameti üle täiesti karjuv, sest ega keegi ju nende üle tegelikult järelevalvet ei tee. /.../ Nad naudivad selles mõttes, minu arvates, õigusriigile ebakohast suveräänsust selles riigis," ütles Keres.

"Mingi kõrvalpilk sellele olukorrale peaks tekkima ja kui on selgunud, et riigiasutus on valeinfot andnud, ei ole teinud õigeaegseid korrektuure, sammu tagasi võtnud – kui on ilmsiks saanud mingid väga ilmsed vasturääkivused organisatsiooni sees või ei suudeta pakkuda siis lõpuks mingit usutavat selgitust –, siis tuleks teha mingid personaliotsused ka, et keegi peaks siis võtma vastutuse ja ise võib-olla tagasi astuma. Seda peavad hindama ikkagi pädevad järelevalvajad," rääkis Oidsalu.

"Riigiprokuratuur, kes jälitustegevuse üle peaks järelevalvet tegema, on praegu tasa olnud selles asjas, mis toob esile ka selle süsteemse vastuolu, mis meil praegu on, et menetlusi juhtiv asutus ise teostab ka jälituse üle jooksvalt järelevalvet. Võib-olla see on ka mingi süsteemne asi, mida võiks vaadata. /.../ Siin on ka riigikogu liikmed öelnud hiljuti – Raimond Kaljulaid –, et tegelikult riigikogu komisjonid ei käi üle jõustruktuuride sisulise järelevalve osas oma teemast ja vajaksid tugevdamist," lisas Oidsalu.

Kaitsepolitseiamet keeldus teemat kommenteerimast, jäädes oma varasema seisukoha juurde.

Kaitsepolitseiamet allub siseministeeriumile.

"Ta oma olemuselt on üles ehitatud ja peabki olema selline asutus, mille kõigist tegevustest kõik Eesti inimesed teada ei saa. Kui seal on jätkuvalt küsimusi, siis ma ütlen, et parlamendis on selle jaoks komisjon olemas, kellel on ka kõik hoovad ja õigused neid küsimusi küsida. Ja kui nüüd keegi oskab öelda ka mõne mehhanismi, mis võiks olla juures näiteks parlamentaarsel kontrollil, siis mina pole kunagi selliste asjade vastu. Alati teatud kohas see läbipaistvus kaitsepolitseiameti juures peab olema ja kontroll iga julgeolekuasutuse juures peab olema," ütles siseminister Lauri Läänemets.

Ka riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmed reedel "Aktuaalsele kaamerale" kommentaare ei andnud, kuid komisjoni esimehe Maris Lauri sõnul on neil plaanis teemat lähiajal arutada.

"Minu arvates võiks riigikogu erikomisjon ja õiguskantsler võtta üsnagi terava luubi alla kõik julgeolekuasutused – kaitsepolitseiameti, välisteabeameti – ja vaadata, millised on nende protseduurid, kuidas seal on põhiõigused kaitstud, kuidas on tagatud see, et andmeid ja võimu ei kasutata suvaliselt. Ma praeguse info põhjalt, mis mul on, julgen küll arvata, et sellist kindlust, et inimeste põhiõigused on lisaks riigi julgeolekule tagatud, küll mitte kellelgi ei ole," ütles Keres.