"Tegevuspõhist eelarvet tuleb paremaks teha. Peaks olema eelarve, et näeks milline kulu läheb millise eesmärgi täitmiseks. Kuluartikleid pole keeruline sinna juurde panna," rääkis Kallas.

Eesti on alates 2016. aastast kasutanud senise kulupõhise riigieelarve asemel tegevuspõhist eelarvet, mis aasta-aastalt on riigieelarve muutnud üha raskemini arusaadavaks ning kululiikide ja aastate kaupa pea võrreldamatuks. Kui viimaste valitsuste poliitikud on eelarvest asunud kärpimise võimalusi otsima, siis on nad muude raskuste kõrval põrganud ka riigieelarve läbipaistmatusele.

Koos järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmisega saab ära parandada ka eelarve läbipaistvuse, lubas Kallas.

Enamuse ajast need viis päeva, mis uue valitsuse moodustamise kõnelused on käinud, on kolme erakonna koalitsioonilepingu läbirääkijad keskendunud riigieelarve parandamise trajektoorile, ütles Kallas.

"Et püsida miinus kolme protsendi SKP-st, tuleb 2025. aastal parandada riigieelarve positsiooni ligi miljardi eurio ulatuses - kas kärpides või uusi tulusid leides," ütles Kallas.

"Laenu võtta ei saa jooksvate kulude katteks, mida me praegu juba teeme ja see on olnud äärmiselt halb praktika," lisas Kallas. "Laenukoormus praeguste prognooside juures kasvab edasi. 30 protsendi juurde SKP-st oleme piiri pannud."

Miinus on Kallase sõnul seotud paljude erinevate 2022. aastal tehtud otsustega, mis kasvatasid kulusid 1,6 protsendi võrra SKP-st, kuid ei toonud samas mahus tulusid juurde

Täpsed vastused maksutõusude kohta tulevad Kallase sõnul loodetavasti järgmise nädala lõpuks. "Siis saab kolme erakonna poolt alla kirjutada sellele lepingule," ütles ta.

Majanduskasvu parandamise vahendina näeb loodav uus valitsus kõrget lisandväärtust andva tööstuse Eestisse meelitamist, rääkis Kallas. "Tipptööstust on hakanud liikuma Aasiast Euroopasse tagasi ja otsivad endale siin asukohta," "Eestil pole aga eeliseid. Energia hinnad keskmisest kõrgemad, oskustööjõu kättesaadavus on nõrk."

"Finantstuge suurtele tööstusettevõtetele, mida teised riigid Euroopas pakuvad, Eesti ei paku," selgitas Kallas. "Paneme vastavat pakkumist uue koalitsiooniga neile ettevõtetele just kokku."

Toompeal jätkuvad ka reedel koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 vahel.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi on eelarvepuudujääk järgmisel aastal 2,2 miljardit eurot ehk 5,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Euroopa Liidus kokku lepitud reeglite järgi ei tohi see olla rohkem kui kolm protsenti.