Kristen Michal ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et osapooled on neljas tähtsamas valdkonnas koalitsioonileppe teksti suuremas osas kokku saanud.

"Meil on olemas suurem ettekujutus, kuidas majanduse konkurentsivõimet parandada, mida me teeme majanduskasvuks, kuidas korda teha riigi rahandus, millised on riigikaitsevajadused ja kuidas neid rahuldada ja millised sammud võiks olla toimetulekus, elamumajanduses," loetles ta.

Neljapäeva hommikul vaatavad osalised koalitsioonileppe teksti ja erinevad vajalikud arvutused üle ning seejärel asuvad personaliküsimuste juurde, ütles Michal.

Reedeks kutsuvad erakonnad Michali sõnul kokku oma juhatused ja volikogud, et koalitsioonileppele mandaat saada. Järgmisel nädalal loodab plaanitav koalitsioon saada riigikogult mandaadi.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets sõnas, et kuigi suures osas on sisuteemades kõik soovitu läbi räägitud, võib neljapäeval veel parandusi tulla.

Läänemets lisas, et rahandus- ja eelarveküsimustes on läbirääkijatel suures pildis tunnetus olemas, kuidas olukorda parandada. "Kõik read ei ole veel lõpuni välja kirjutatud ja mõne numbriga on küsimusi, kas need on ühe- või teistsugused, suuremad või väiksemad ja kas veel mõni rida tuleb juurde või mitte. See on tänase ja homse hommiku pingutus," rääkis Läänemets, kelle sõnul kogunevad sotsiaaldemokraatide juhatus ja volikogu reedel kell 14 koalitsioonilepet arutama.

Eesti 200 juht Margus Tsahkna ütles, et osapooled on saanud paika tööstuspoliitika mõtted ning ta soovib tõsta investeeringute tempot. "Digitaliseerimise poole oleme põhjalikult läbi käinud, ka regionaalne mõõde on väga tähtis, kui räägime töökohtadest, majandusest laiemalt, haridusest. Ka bürokraatia vastu võitlemine," lisas ta.

Ka Tsahkna sõnul tuleb eelarve teemal koalitsioonileppesse veel täpsustusi sisse viia, kuid kokkuhoiu pool tuleb väga suur. Tsahkna ütles, et tegemist on baaskärbetega mitme aasta peale.

Tsahkna sõnas, et Eesti 200 juhatus koguneb reede hommikul, kuid kuna erakonnal volikogu pole, siis koguneb partei üldkoosolek koalitsioonileppele mandaati andma pühapäeva õhtupoolikul.

Kaitsekulutusi rahastatakse käibe- ja tulumaksu tõusust, pensioneid ei puututa

Kaitsekulutuste katmiseks kavatseb loodav valitsus tõsta käibe- ja tulumaksu ning maksustada ka ettevõtjaid. Täpsed numbrid lubasid erakondade esimehed öelda siis, kui erakondade volikogud ja juhatused on koalitsioonileppe heaks kiitnud.

"Me ei saa täies mahus seda maksu järgmise aasta 1. jaanuarist rakendada, nii et täies mahus alates 2026. aastast," ütles Margus Tsahkna.

"Eks selle põhiline printsiip, nagu me oleme algusest peale öelnud, on laiapindsus. See puudutab läbivalt kogu ühiskonda, puudutab läbi tarbimise, tulumaksustamise kuni ettevõtluseni välja. Samamoodi on see tähtajaline, et järgmine valitsus saab oma plaanidele või selle muutmisele küsida oma mandaadi," selgitas Kristen Michal.

"Põhimõtteliselt oleks see võinud olla ka midagi sellist, et neli või viis protsenti käibemaksu või tulumaksu – ma kujutan ette, et see oleks väga palju tavalisele tööinimesele. See saab olema oluliselt väiksem ja ma arvan, et oluliselt mõistlikum. Me võidame ühiskonnana, kui me saame need julgeolekuinvesteeringud tehtud ja teame, mis tulevikus ees on," rääkis Lauri Läänemets.

Läänemetsa sõnul jõuti läbirääkimistel üksmeelele pensionites ja alampalgas.

"Võin öelda, et pensioneid keegi ei puutu. Selle me oleme kokku leppinud. Alampalk ja pension jäävad sinna, kus nad kokkulepitud on," kinnitas ta.

Riigikogu koguneb esmaspäeval erakorralisele istungile

Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsus järgmise nädala alguseks 39 riigikogu liikme ettepanekul Toompea lossi istungisaali kokku riigikogu erakorralised istungjärgud.

22. juulil kell 11 on päevakorras peaministrikandidaat Kristen Michalile valitsuse moodustamiseks volituste andmine.

Kui Michal saab riigikogult volitused valitsuse moodustamiseks ja president on valitsuse ametisse nimetanud, siis 23. juulil kell 10 on istungjärgu päevakorras valitsuse ametivanne.