Saks: poliitiline õhkkond USA-s muutub väga ebastabiilseks
Julgeolekuekspert Rainer Saksa hinnangul toob Donald Trumpi tulistamine kaasa USA-s polariseerumise tugevnemise. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelsoni arvas, et sündmus annab Trumpile valimistel selge eelise. USA ekspert Andreas Kaju ütles, et atentaatidel ei demokraatlikes riikides suurt mõju. Välisminister Margus Tsahknale teeb muret vägivalla tulek demokraatiasse.
Rainer Saks (Parempoolsed) ütles pühapäeva varahommikul, et ta ei taha sündmuse kohta veel väga sügavaid järeldusi teha. "Me ei tea täpselt tulistaja motiivi ja tausta. Teame seda, et ta on tapetud ja et ekspresident Trump ei saanud tõsisemalt viga," sõnas ta. "Ameerikas on tulistamisega seotud vägivald väga levinud. Selles mõttes potentsiaalseid kandidaate on hästi palju. Kindlasti hästi Ameerika presidendikampaaniale, poliitikale tervikuna, see sündmus ei mõju. Selles võib olla kindel."
Saksa hinnangul toob sündmus kaasa polariseerumise tugevnemise ühiskonnas.
"Ma arvan, et mida see sündmus kaasa toob, on selgelt polariseerumise tugevnemine ühiskonnas ja väga tugevad emotsioonid. Selle tõttu selline tõsine poliitiline debatt kindlasti vähemalt esialgu lühemas plaanis taandub," lausus Saks.
"Me teame, et kogu Ameerika meedia sööstab seda sündmust lahkama absoluutselt iga nurga alt, mis vähegi on võimalik ette kujutada ja mingisugust väga ratsionaalset käsitlust, selle kohta ma ei ootaks, mistõttu tekib tohutult palju erinevaid vandenõusid ja igasuguseid muid teooriaid, millega Ameerika meedia üritab endale tähelepanu saada," rääkis Saks.

Saks arvas, et rünnaku tagajärjel muutub poliitiline õhkkond USA-s väga ebastabiilseks. "Poliitiline õhkkond riigis või üldine õhustik muutub nüüd vähemalt mõneks ajaks täiesti labiilseks, kus siis ratsionaalne käsitlus ei pruugi lõpuks üldse esile jääda." Ta lisas, et väga palju sõltub ka sellest, mida Trump ise toimunu kohta ütleb.
"President Biden on temaga [Trumpiga] suhelnud ja ma usun, et Biden ei torma seda sündmust kuidagi ära kasutama," sõnas Saks. "Olen täiesti kindel, et vabariiklaste puhul näeme ka nüüd niisugust väga-väga emotsionaalset reageeringut lähemal ajal. Ma ei hakka ennustama, et mis nüüd konkreetselt sündmustena võiks juhtuda, aga väga emotsionaalseks see õhustik ja olustik nüüd Ameerikas lähemateks nädalateks kindlasti kujuneb."
Saks rääkis, et kandidaatide turvamine on USA eriteenistuse jaoks alati raske ülesanne, kuna tegemist on avalike üritustega. "Praegu nägime, et nad suutsid reageerida ja kõige hullema ära hoida. /…/ Kõige raskem on tegeleda sellise üksiku hulluga, kes planeerib midagi omaette, omapäi, kellegagi ei suhtle. Selle vastu ju tegelikult ei ole võimalik preventiivselt mitte midagi ette võtta."
Mihkelson: Trumpil on nüüd Bideni ees selge eelis
"On päris ilmne, et see saab olema väga kaaluka ja otsustava mõjuga ennekõike presidendivalimistele," kommenteeris Trumpi mõrvakatset riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE). "Ma arvan, et me näeme selle kujunenud olukorra dramaatilist iseloomu just alates homsest, kui koguneb vabariiklaste kongress, kes peaks ära määrama presidendikandidaadi ja asepresidendi. Ma arvan, et järgmised kolm-neli päeva, mis see kongress koos on, on keskendunud just nimelt läbi selle sündmuse."
Mihkelsoni hinnangul annab sündmus Trumpile valimistel selge eelise.
"Me teame ju tegelikult viimastest päevadest ja võib-olla ka viimastest nädalatest seda, kuivõrd suur segadus valitseb demokraatide seas ja ennekõike läbi selle, et president Joe Biden on nii avalikul debatil kui ka hiljem, kasvõi NATO tippkohtumise raames, näidanud üles, et ta on presidendiametis nõrk," ütles Mihkelson.

Mihkelson märkis, et on palju räägitud sellest, kas Joe Biden suudab tervise tõttu järgmised neli aastat president olla ning et erinevus Trumpi ja Bideni vahel oli juba varasemalt ilmne.
"See sündmus – tulistamine, Trumpi pääsemine, tema märtriks kujunemine selles situatsioonis – loomulikult annab talle selge eelise ja ma võin mõnes mõttes ühtida selle arvamusega, et Trumpil on pärast tänast sündmust selge eelis Bideni ees," sõnas Mihkelson.
Kaju: demokraatlike riikide poliitikat atentaadid pigem ei mõjuta
"Esimene asi on kohe kõigil meil peeglisse vaadata ja öelda, et me oleme esimestes tundides pärast seda [mõrva]katset ja tegelikult me loomulikult ei tea, mis juhtuma hakkab," kommenteeris atentaati USA ekspert Andreas Kaju.
Kaju ütles, et kui vaadata demokraatlike riikide ajaloos juhtumeid, kus poliitilisi juhte on kas tapetud või proovitud tappa, siis tõendid mõjudest on väga vastukäivad.
Demokraatlikes riikides ei tohiks Kaju sõnul atentaadi järel suuri muutusi tulla. "Seda on isegi teaduslikult uuritud, kuidas poliitiliste liidrite tapmine võib mõjutada poliitika käiku ja näiteks demokraatlikes riikides on tuvastatud, et üldiselt on näha vähe, kas põhimõttelist või institutsionaalset muutust. Pigem on suuremad muutused selliste edukate või mitteedukate tapmiste järel aset leidnud autokraatlikes riikides."
Kaju sõnul ei ole USA-s pärast atentaate toimunud poliitilisi muutusi.
"Ameerikas samamoodi, kui vaadata poliitiliste tapmiskatsete ajalugu lähikümnenditest, alates näiteks Kennedyst, siis ei ole võimalik väita, et olulisi muutusi see kaasa tooks. Võib sama hästi väita, et see on lihtsalt ajalooliste sündmuste juhuslikkus, mis mõjutab küll uudistsüklit, aga pole põhjust arvata, et see mingeid väga-väga põhimõttelisi muutusi kaasa tooks," sõnas Kaju.

Kaju hinnangul ei mõjuta Trumpi mõrvakatse ka poliitilist polariseerumist.
"Vaadates seda konkreetset juhtumit – muidugi mõistus tõrgub sellise järelduse vastu, et mitte midagi see ei mõjuta. Me kõik tahaksid sellest järeldada seda, mida oleme harjunud ütlema, et loomulikult selline suur dramaatiline sündmus toob kaasa Trumpi toetajate täiendava mobiliseerimise ja konsolideerimise," ütles Kaju. "See võib olla osaliselt tõsi, aga teisalt on raske näha, kuidas see mõjutaks põhimõtteliselt Ameerika poliitilist polarisatsiooni ehk seda, et demokraadid on demokraadid ja vabariiklased on vabariiklased. Neil ei ole olnud viimastel kümnenditel eriti paljudes küsimustes ühist pinda, kokkulepperuumi ja mina veel ei näe ka, kuidas ka see sündmus neid poolusi omavahel üksteisele lähemale tooks."
"Ajalooliste sündmuste juhuslikkuse puhul on alati küsimus selles, et mis järeldusi me nendest teeme," kommenteeris Kaju sündmuse mõjusid Eestile. "Kas me saame aru, milleni võib viia väga terav poliitiline polarisatsioon ja et mõistlik on alati hoida poliitikapotti keemas natuke madalamal tulel. Ma arvan, et see on ainus järeldus, mida peavad tegema nii poliitikud, meedia kui ka ülejäänud ühiskond, kes poliitikat jälgib ja selles läbi kommentaariumite või muu osaluse osa võtab."
Tsahkna: vägivalla tulek demokraatiasse on murettekitav
"Kõigepealt tuleb selgelt kõik see hukka mõista, sest vägivallal ei ole demokraatias kohta, see on selge," sõnas Eesti välisminister Margus Tsahkna (E200).
"Ilmselgelt Trump sai sellise märtri oreooli juurde. Hea, et ta on elus, sai ainult vist kõrva pihta haavata," kommenteeris Tsahkna sündmuse poliitilisi mõjusid. "Ilmselgelt see mõjutab valimiste käiku, mis on niikuinii olnud väga vastandavad."
"Mõne päeva pärast toimub vabariiklaste suur valimiskongress. Ta on ilmselgelt nüüd vähemalt oma valijatele märter ja kangelane. Ma arvan, et vastandus selles valimisvõitluses läheb veel tõsisemaks. Kindlasti on sellel ka laiemad mõjud. Nii et ega see midagi head ei too," rääkis Tsahkna.
Välisministri sõnul on murettekitav vägivalla tulek demokraatiasse. "Ma arvan, et see mõjutab ka üleüldist debatti maailmas. Tuletame meelde, et ka Slovakkia peaminister sai väga tõsiselt haavata atentaadis. Kui me vaatame laiemat pilti, siis vägivalla tulek demokraatiatesse on murettekitav."

Tsahkna ütles, et ta ei näe, et atentaadil oleks Eestile otsene mõju. "Eks ta tõmbab pingesse üleüldist maailmakäiku ja muidugi mõjutab USA valimisi."
"Kui presidendiks peaks saama Trump, siis ma arvan, et sellel [mõrvakatsel] on mingid mõjud ka Trumpi käekirjale, kuidas ta presidendina hakkab käituma – kindlasti sisepoliitiliselt ja võib-olla ka välispoliitiliselt," sõnas Tsahkna.
"Väga terav vastandus, vägivaldne vastandus erinevate poolte vahel on see, mida me tegelikult ei ole harjunud enam nägema," märkis Tsahkna. "Need tundusid lood kuskilt minevikust, aga nüüd on neid juba mitu tükki ja see ei ole hea. Ka välispoliitika võib muutuda palju vastandlikumaks. Venemaa on niikuinii agressiivne ja peab sõda. Seda tuleb meil kindlasti jälgida, aga eks me teeme oma asju nii nagu me teeme ja peame olema kõigeks valmis."
Toimetaja: Valner Väino