Rahvusvaheliselt kokku lepitud kliimaeesmärgid seavad laevandusettevõtetele kohustuse minna tulevikus üle rohkem keskkonnasäästlikele kütustele, nagu elekter, metanool või ammoniaak, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Ühelt poolt peavad tulevikus olema laevad võimelised sõitma rohelisema kütusega. Teisalt aga eeldab rohepööre järgnevatel kümnenditel ka investeeringuid sadamatesse, et neil oleks võimekus säästlikel kütustel sõitvaid laevu vastu võtta.

Näiteks on elektril sõitvate laevade vastuvõtmisel oluline, et oleks piisav kaldaelektritaristu ühes vajalike kaablite ja ühendustega.

Kliimaministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand märkis, et sadamate võimekusest võtta vastu alternatiivkütustel sõitvaid laevu hakkab järgnevatel aastatel aina enam sõltuma see, kui palju laevu üldse Eesti sadamates peatub.

"Laevaettevõtted otsustavad tulevikus, kuhu sadamatesse käima hakata, selle põhjal, kellel on olemas vajalik taristu. Klient on muutunud nõudlikumaks. Eestis avatakse lähitulevikus üks metanoolilaevaga liin ja see laev tuli siia ainuüksi seepärast, et me oleme valmis talle pakkuma metanoolipunkerdamist," märkis ta.

Seda, kui kalliks Eesti sadamate rohenõuetele viimine maksma läheb, ei osata veel täpselt prognoosida. Asja uurinud konsultatsioonibüroo Workboats Consulting tegevjuht Edgar Peganov nentis, et sadamad löövad alles numbreid kokku.

Kliimaministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand hindas, et minimaalselt läheb sadamate rohenõuetele vastavaks muutmine aastani 2050 maksma 150 miljonit eurot.

Asekantsler märkis, et kliimaministeerium näeks lähitulevikus vajadust arendada välja ka eraldi toetusmeede, et aidata sadamatel ja tööstusel püsida rohepöörde tingimustes konkurentsivõimeline. Selle meetmega aidataks sadamatel arendada välja näiteks vajalik kaldaelektritaristu.

Meetme maht võiks olla näiteks viis või kümme miljonit eurot aastas ning alustuseks võiks asekantsleri hinnangul toetada sadamaid, kes on jõudnud oma plaanidega kaugemale.

"See, kas valitsus üldse võtab järgmise aasta riigieelarvesse lisataotlusi ja mis on nende prioriteedid – see kõik on lahtine. Kindlasti see vajadus on suurem, kui Eesti riigil on raha seda toetada," märkis Läänerand.

Laevade ümberehitamise keskus tooks riigile kuni 70 miljonit eurot maksutulu

Lisaks sadamate ümberehitamisele tekitab rohepööre maailmas vajaduse ka uute laevade järele, mis sõidaks kas elektril või rohelistel kütustel, nagu metanool või ammoniaak.

ERR kirjutas aprillis, kuidas kliimaministeerium sooviks merenduses toimuvast suurest rohepöördest kasu lõigata, hüvitades osaliselt laevade ümberehitamisega seonduvad kulud. Kliimaministeerium küsiks järgmise aasta riigieelarvest laevade ümberehitamise toetamiseks näiteks ligi 10 miljonit eurot, aasta hiljem aga 16 miljonit.

Kliimaministeeriumi tellimusel valmis nüüd ka uuring, kust selgus, et laevade ümberehitamise keskus tooks juba olemasolevate võimekuste juures riigile aastas kuni 70 miljonit eurot maksutulu. Sellele lisanduks veel kaudne tulu teistest sektoritest, nagu mööbli- või toitlustussektorist.

Eestis võiks ehitada ümber 12 laeva aastas

Merendusklastri hinnangul on järgmise 20 aasta jooksul reaalne potentsiaal ehitada rohekütustele Eestis aastas ümber kaks kruiisilaeva, neli Tallinna-Helsingi liini suuruses reisiparvlaeva ja kuus kaubalaeva.

Uuringu läbi viinud Workboats Consultingu hinnangul võiks riik laevade ümberehituskeskuse loomise soodustamiseks asutada ka riigi osalusega ettevõtte või organisatsiooni. See ettevõte koondaks enda alla Eesti laevaehituse ettevõtted ning oleks nii-öelda erapooletu koordinaator ja eestvedaja.

Organisatsioon esindaks muu hulgas laevaehitusettevõtete huve, viiks läbi ühist turundust ja arendusprojekte ning edendaks koostööd ka teiste sektoritega.

"Võiks analüüsida ka mõne olemasoleva organisatsiooni või üksuse ümber formuleerimist selleks otstarbeks," märgitakse analüüsis.

Ühtlasi märkis uuringu läbiviinud Edgar Peganov, et ettevõtjaid aitaks, kui riik tuleks appi finantsgarantiide andmisel. Peganovi sõnul võib finantsgarantiide järele tekkida vajadus just suuremahuliste projektide võitmiseks.

"Praktika näitab, et riigil on erinevate usaldus- ja finantsgarantiide andmise osas suurem võimekus kui ettevõtetel eraldi võetuna. Suurte projektide puhul võistlevad omavahel riigid, kes annavad endast parima, et võita projekt enda (riigi) ettevõtetele," märgitakse uuringus.

Kliimaministeeriumi asekantsler Kaupo Läänerand ütles, et näiteks ekspordikäendustega on riik juba ka tegelenud, sest paljudele suureks kasvanud ettevõtetele ei rakendu enam sarnased toetusmeetmed, mis neile, kes on alles väikesed või keskmised.

"Meil on vaja taotleda riigiabiluba. Sellist riigiabiluba ei ole varem taotletud ja me alustasime kliimaministeeriumis ettevalmistustega, et taotleda luba ka suurtele ettevõtjatele. Seda seetõttu, et me peame ka nende kasvu edasi toetama, mitte ainult toetama väikeseid ja keskmisi ettevõtteid suuremaks jõudmisel," ütles asekantsler.

Kliimaministeeriumi asekantsler Kaupo Läänerand ütles, et sarnane laevade ümberehitamise keskus haakub hästi valitsuse aruteludega, kuidas parandada Eesti tööstuse konkurentsivõimet.

"See ongi täpselt see uus tööstus, nendest megatrendidest kinni haaramine, töökohtade ja maksutulu loomine," lausus ta.

Laevasid võiks ehitada ümber näiteks Muugal või Sillamäel

Potentsiaalsetest asukohtadest laevade ümberehituskeskuse vaatest tõusid uuringus esile Muuga, Sillamäe, Vene-Balti sadam ja Bekkeri/Meeruse piirkond, eelkõige nende sadamate hea meretranspordi ühenduse ja laevaehitusettevõtete paiknemise tõttu.

Eestis on üle 2000 ettevõtte, kes otseselt või kaudselt merendusvaldkonnas tegutsevad. Sinna hulka kuuluvad nii klassikalised laevatehased kui ka tipptehnoloogiat pakkuvad robootika ja tarkvaraettevõtjad. Ettevõtted panustavad Eesti SKT-sse ligikaudu 4,5 protsenti ning hõivatute arv sektoris üle 20 000.

Eesti laevaehituse valdkonna (laevade ehitus, väikelaevaehitus ja laevade remont) kogu müügitulu on suurusjärgus 275 miljonit eurot aastas. Laevaehituse valdkond pakkus Eestis 2021. aastal tööd kokku ligikaudu 4000 inimesele.