Balti elektrisüsteemihaldurid lõpetasid Venemaaga BRELL lepingu
Balti süsteemihaldurid Elering, AST ja Litgrid allkirjastasid ja saatsid teisipäeval ametliku teate Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemioperaatoritele BRELL lepingust väljaastumise kohta,
Eesti, Läti ja Leedu on Nõukogude ajast kuulunud BRELL-lepingu alusel Venemaa juhitud ühtsesse sünkroonalasse. Leping lõppeb 2025. aasta veebruaris, misjärel Balti riigid sünkroniseerivad oma elektrisüsteemid Mandri-Euroopa sagedusalaga.
Lepingu lõppemisel järgmise aasta 7. veebruaril ühendavad Balti süsteemihaldurid Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Venemaa sünkroonalast lahti. 8. veebruaril alustatakse saartalitluskatsega, millega kontrollitakse kolme riigi elektrisüsteemi iseseisva opereerimise võimekust. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub plaanide järgi 9. veebruaril.
Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul on Balti riikide elektrisüsteemid ette valmistatud ka erakorraliseks sünkroniseerimiseks, kui peaks juhtuma, et lepingu viimase poolaasta jooksul ühendab Venemaa Balti riigid endi küljest ise lahti.
"Eestis on viimase viie aasta jooksul valmis ehitatud enamus elektrivõrgu objektidest, mis tagavad elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse, sealhulgas ka kolm sünkroonkompensaatorit. Viimane kolmest sünkroonkompensaatorist valmis Eleringil Auveres tänavu juunis.
Viimasena on suurematest ehitustest veel käimas Viru-Tsirguliina kõrgepingeliini rekonstrueerimine, millest on 90 protsenti valmis ja mis saab talveks täies ulatuses uuesti töösse viidud," ütles Kilk.
Edukaks sünkroniseerimiseks käivad sarnaselt Eestile tööd ka Lätis ja Leedus. Lisaks ehitustöödele uuendatakse IT-süsteemid ning olemasolevate piiriüleste alalisvooluühenduste juhtimissüsteemid.
Veebruarini opereerivad Eesti, Läti ja Leedu ühises sünkroonalas Venemaaga, mis tähendab, et Venemaa kontrollib siinse elektrisüsteemi ühte olulisimat parameetrit – sagedust. Seeläbi on idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides.
Sünkroniseerimist toetab Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF fond ligikaudu 1,2 miljardi euro ulatuses, mis katab kuni 75 protsenti kogu suurprojekti kuludest. Ülejäänud osa investeeringutest katab Elering ülekoormustasust. Tarbijatelt kogutavat võrgutasu sünkroniseerimise investeeringud ei mõjuta.
Sünkroniseerimise käigus tekivad olemasolevate elektriturgude kõrvale uued turud ja tooted, mis suurendavad kohalike elektritootjate võimalusi elektri müügiks, märkis Elering pressiteates.
Toimetaja: Marko Tooming