Põhimõtteliselt on koalitsioonipartnerid kokku leppinud, et järgmise kolme aasta jooksul kärbivad ministeeriumid oma valitsemisalade kulusid kümne protsendi võrra. Kärpeprotsent seatakse nii tööjõukuludele, majandamiskuludele kui ministeeriumite antavatele toetustele. Samas investeeringuid eriti ei vähendata. Tulevad ka mõned erandid, näiteks tööjõukulude kärpearvutusse ei võeta õpetajate, päästjate, politseinike ja tegevväelaste palkasid.

Koalitsioonipartnerid panevad kirja ka selle, missuguses tempos kokku hoitakse. Praeguse info järgi paistab, et tuleval aastal peab leidma viie protsendi jagu kärpekohti, seal edasi on ootus vastavalt kolm ja kaks protsenti. Samas viitavad mõned poliitikud, et viimaste päevade arutelud on aastatevahelist jaotust muutnud.

Aga ilmselt tuleb pettuda neil, kes ootavad reedel avalikuks saavast koalitsioonilepingust infot, missugune sihtasutus või MTÜ oma tegevuse lõpetab või millise asutuse teeninduspunkt suletakse.

Kärpeotsused sünnivad septembris

"Iga minister ja iga ministeerium peab oma valitsemisalas hakkama neid poliitilisi prioriteete sättima, et kust see kärbe tuleb. Me selles faasis veel ei ole," sõnas Eesti 200 aseesimees, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Kallas selgitas, et vähem kui kaks nädalat kestnud koalitsioonikõneluste käigus polnud võimalik sisulisi kärpekohti otsustada. Ta tõi näiteks Eesti 200 jaoks olulise suuna muuta toetused vajaduspõhiseks.

"Me laias laastus ka rahandusministeeriumi arvutuste pealt teaksime, kui suur oleks meie kokkuhoid, kui meie pere- ja lastetoetused oleksid vajaduspõhised. Selline robustne arvutus on olemas, aga see vajab hästi palju detailiseerimist," ütles Kallas.

Tema sõnul peab konkreetsete otsusteni jõudma septembris. Sama meelt on sotside aseesimees, terviseminister Riina Sikkut, kes mainis küll, et võib-olla kuuleb üht-teist juba augusti lõpus.

"Ja ka loogiline aeg konkreetsete otsuste tegemiseks kärperidade osas on eelarveläbirääkimistel. Siis on kõikidel ministritel-ministeeriumitel aega otsustada need numbrilised eesmärgid," ütles Sikkut.

Eraldi eesmärki, millal peavad tärkava valitsuse liikmed oma kärpeettepanekuid esitlema, Sikkuti sõnul seatud ei ole. Oluline on jõuda tavapärasesse eelarveprotsessi. Kuidas reedel avalikuks saavad kärpeprotsendid sotsiaalministeeriumis sisustatakse, ei hakanud Sikkut ennustama. Küll märkis ta, et ülesanne on raske.

Kallas: koalitsioonikõnelustel paistis, et keerulisteks otsusteks ollakse valmis

Sama ütles ka reformierakondlane, justiitsminister Madis Timpson. Ta märkis, et paljud justiitsministeeriumi valdkonna palgad on seotud kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade seadusega (KRAPS- toim). Sellesse seadusesse tehti möödunud aastal ka muudatus, nii et mõned aastad kerkivad KRAPS-iga seotud palgad poole väiksema hooga.

"Ja kohtunikud ei ole sellega rahul, ma tean, nad juba kirjutavad kohtusse vastavaid kaebusi," sõnas Timpson. "Meil juba praegu ei ole kõik kohtunike kohad täidetud. Meil pole ka kõik prokuröride kohad täidetud," lisas ta.

Seda, kuhu kärpekäärid täpselt sisse löövad, ei hakanud ka Timpson avama. Sarnane on lugu pea kõigis ministeeriumites. Seda enam, et enne reedet pole seegi täpselt teada, kes missugust ministeeriumi juhtima hakkab.

Igatahes ootavad keerulised, konkreetseid huvigruppe ärritavad poliitilised otsused alles ees.

"Septembri lõpuks me peame need poliitilised kokkulepped sõlmima," sõnas Kallas. "Koalitsiooniläbirääkimiste laua taga oli näha, et see valmisolek on olemas. Aga nagu teada, sel hetkel, kui päriselt otsustada on vaja, hakkavad need erimeelsused tugevamaks minema."