Linnaarhitekti ametis 1. augustist tööle asuv Andro Mänd soovib enda sõnul esmalt saada ülevaade pealinnas toimuvast.

"Linnaarhitektid pigem vaatavad pikka arengut, üritavad ette näha erinevaid probleeme, mis linna struktuurides võivad esile tulla 10, 20, 30  aasta pärast, et ennetada erinevate planeerimisprotsesside ja linnaruumi sekkumistega," lausus Mänd.

"Linnaarhitekt peab tegelema kogu linnaga, aga kindlasti tuleb hakata tegelema linnaosadega, mis on natuke ohutsoonis. Need on Nõukogude perioodist pärinevad paneelmajade piirkonnad.  Neid tuleb hakata mitmekesistama. Need on praegu monofunktsionaalsed linnaosad," lisas ta.

Uue linnaarhitekti eesmärk on teha Tallinnast parima elukeskkonnaga Läänemere linn. Teekond selleni on pikk, sest lahendamist vajavaid probleeme on küllaga.

"Kui me vaatame Läänemere-äärseid pealinnu, siis kõlab võib-olla natuke üleolevalt, aga üks linn on meist tagapool," ütles Mänd.

Männi sõnul tuleb hakata linnaosasid tihendama ja neisse euroopalikke keskuseid looma, koos kohvikute, poodide ja rohealaga, kus inimesed saavad aega veeta.

"Meil võiks olla Mustamäel selline ala, Õismäel, Lasnamäel. Aga neid veel ei ole. Lasnamäe keskel olevad suured plekk-kuudid, kõik need ehitusmaterjalide poed, see ei ole normaalne linnakeskkond. See on kiirtee ääres oleva Ameerika Oklahoma City lahendus, Tallinna kesklinna läheduses olevad linnaosad ei peaks sellised olema," lausus Mänd.

Hea linnaruumi näiteks tõi Mänd Vana-Kalamaja tänava.  Aga kas selliseid autovabasid peatänavaid tuleb veel Tallinna juurde?

"Ma arvan, et autovabasid ei tule,  aga mis tuleb, on rohkem jagatud ruumi, nii nagu Vana-Kalamaja tänav ka on. Niimoodi, et ruum on mõeldud kõigile, aga kõik peavad ka kõigiga arvestama," ütles Mänd.