Ühe hingetõmbega kokku võttes kõlaks viimased kolm kuud järgnevalt.

Tõstsime haridustöötajate palku, saatsime laiali linna propandateenistuse ja investeerime 1,3 miljonit lisaeurot tänavu puude istutamisse ja haljastuse rajamisse. Sügisel näeb ilmavalgust meie esimene tänavate lumekoristuse kaart. Vaatasime üle teeprojektide sisu ja ajastuse, et linnas ei sünniks uut liikluskaost ajal, kui ehitame Peterburi teed, Kadaka puiestee silda, Paldiski maantee viadukti alla tunnelit või kesklinnas uusi rattateid. Tegin üleskutse ja sain üle saja vastuse, kus rattasõitu ohutumaks teha.

Lõpetasime linnale kuuluva korteri üürilepingu Venemaa Föderatsiooniga nagu ka Vladimir Putini režiimi käsilase, Moskva patriarhiaadi kirikuga Pikas tänavas.

Üks olulisemaid teemasid Tallinnas on eestikeelsele haridusele üleminek. Täiendasime sisus ja ka rahaliselt ülemineku tegevuskava, aga see teema väärib eraldi käsitlust.

Minu kureerida on keskkonna- ja kommunaalamet, kus ligemale 200 miljoni eurose eelarvega talitab üle saja inimese, kellest kolmandik on uued. Viimastel aegadel on tõusnud uute ametnike värbamine, ministeeriumitest ja riigiametitest on tulnud linna tööle teotahtelisi inimesi, kelle asjatundlikkusele loota saab.

Näiteks koostasime aastate 2024–2025 istutusplaani, tellisime majavälistelt projekteerijatelt lisajõudu, palkasime uue maastikuarhitekti. Teame kuhu saab istutada nii uusi puid kui asendusi, näiteks Viru tänava algusesse. Ootame ka linlastelt haljastuseks ettepanekuid, mida võimaluste piires ellu viia. Andke meile teada kas Eestis tehtud linnaäpi kaudu või Tallinna hooldus-, heakorra- ja haljastustööde infosüsteemi lehel.

15. aprillil ametisse asununa sain teada, et Paavli tänaval kaevatakse torutöödeks asfalt üles ja pannakse tagasi ilma kõnniteid rajamata. Saime seal heas koostöös Tallinna Veega sabast kinni ja kokkuleppele. Saanuks kahtlemata paremini, kuna puid sinna ei tule. Meil olid selleks ajaks kadunud kõik juriidilised hoovad asja muutmiseks. Midagi sai siiski paremaks kõige viimasel hetkel.

Kõik ei õnnestu. Faehlmanni tänav kaevati üles, et teha võrgutöid. Uute LED-valgustitega postidki pandi, kahjuks aga nii, et kõnnitee muutus kitsamaks. Nüüd ei mahu lapsevankriga kõnniteel käima. Terve juuli jooksul oleme proovinud keset ehitust uut lahendust leida. Miks siis nii läks? Kuna see projekt sai juba ammu ehitusloa.

Milline on linnavalitsuse töö?

Inimesed soovivad kaasaegset Euroopa pealinna, toimivat ja elavat linna, kus on rohkem rohelust, jalgsi, ratta ja ühistranspordiga liikumist, vähem müra. Tänavaid ehk meie ühist eluruumi, kus iseseisvalt saab hakkama nii 8- kui 80-aastane.

Alles kümnendi lõpuks hakkab linnamajandus normaalseks muutuma, olgu mõõdetuna planeeringute vastuvõtmise kiiruses või väljastatud ehituslubade arvus ja menetluskiiruses, uute tänavate valmimises, teeaukude lappimises, uutes koolikohtades ja lasteaedades. Segadust ja lõpuni menetlemata asju on pööraselt palju. Linna avaliku sektori tase pole võrreldav riigi omaga, on öelnud mulle nii mõnigi uus juht.

Pikimad eelarvestatud tegevusplaanid linnas on kaheaastased. Näiteks tänavate ehitus või parandus või hankeplaan. Linna nelja-aastane eelarvestrateegia on poliitiliste soovide nimekiri. Ilus tekst, sekka arve, teinekord ka suvalisi ehk puusalt antud hinnanguid. Nii lükkuvadki lubadused ehitada Nõmmel ohutu kõnnitee või Pirital uus lasteaed muudkui edasi ja edasi. Töötan aastaga välja pikaajalise tänavate ehituse ja paranduse kava.

Tallinna suund on viimaks õige, kuid tempot on vaja tõsta. Osakondade ümberstruktureerimise, käsuahelate, revisjoni, optimeerimise, eelarvekärbete ja muu mahlakalt põneva kõrval on vaja tempot tõsta tehisaru ehk AI ulatusliku kasutuselevõtuga. Kümnekonna AI-ettevõttega oleme Tallinnas pilootprojektidega ka algust teinud, vaja on neid süsteeme suurel skaalal linna töötempo ja kvaliteedi tõstmiseks kasutama hakata.

Värske uuringu järgi on AI-ga automatiseeritav 40 protsenti Suurbritannia avaliku sektori tööst ehk analüüs, võrdlus ja tekstitöötlus asjadega nagu seadused, määrused, tehnilised nõuded hoonete kõrgustele, teede laiustele ja eelnõude seletuskirja tekstide treimine. Tallinnas on võimalik sama. Muuseas, Eesti ettevõte Pactum kiirendab sarnasel viisil just nimelt tehisaruga erasektoris lepingute sõlmimist.

Kust tulevad probleemid, kuhu kaob aeg?

Lihtsaim näide on küsimus, et kui raske saab olla uue puu istutamine sinna, kus varasema puu asemel on praegu uus Eesti rahvuspuu, känd. Vastus on tehnovõrkudes maa all ning seni puudunud kokkulepetes võrguhaldajatega. Praegu käib kokkulepete sõlmimine, et saaksime istutada, kui oleme täitnud teatud ehituslikud tingimused, et vältida torude ja puujuurte läbipõimumist.

Jälle on kõnnitee kinni, mitte mingit infot pole ning inimesi koheldakse sovetlikult: mine sealt eemalt sadu meetreid ringiga. Miks ometi? Sest teetöid või võrgutöid tegev allhankija pole saanud linnalt universaalset juhist, kuidas liiklust korraldada iga tänavatöö puhul, ka kõige väiksemate avariitööde puhul. Sellegagi töötame.

Või miks purskkaevud ei tööta? Kesklinnas politseipargis vesi ei sulise. Põhjus on, et me kaotame vee lekkega kümnete tuhandete eurode väärtuses vett. Kas lekivad purskkaevud või torud, ei oska Tallinna Vesi veel öelda, aga uurib asja.

Või parteiline toiduahel, mille märgid on erakondliku kuuluvusega ning tööjuhendita ja mõõdikuteta ametnikud või suur juhtide ja nende asemike osakaal linnaosavalitsustes, kultuurikeskustes. Kes keda või mida juhib, kui juhte on tööl 30 protsenti inimestest? Asutuste juhid ja linnaosavanemad on saanud suunise vaadata oma osakonnad ja ülesanded kriitiliselt üle.

Lugedes linna siseauditeid selgub, et lund on ära veetud küll veoautotäite kaupa. Aga palju sinna ikka lund mahtus ehk kas esitatud arve oli korrektne ja leping ikkagi täidetud? Auditeerimine on oluline, et Augeiase tallid puhtaks saaks. Linnal on suvest uus sisekontrolli pealik. Minu nõunikuna asus tööle endine EMTA juhtivaudiitor Katrin Helendi. Selles vallas on tööd palju, näiteks tänavu keskendutakse auditeerimises linna hallatavatele asutustele nagu Kadrioru Park.

Soiku jäänud mured

Need näited elust enesest pole pelgalt roostetanud torud või katkised prügikastid. Ennetus on parem kui reageerimine juba ilmsiks tulnud probleemile. Targa linna üks levinumaid definitsioone ütleb, et tark linn ennetab tehnoloogia abil inimeste vajadusi enne, kui need tekivad.

Probleeme ennetavate terviklike pikaajaliste eelarvestatud plaanide takistuseks on olnud puudulik juhtimine. Pole ülevaadet, pole kontrolli. Pilk on tahavaatepeeglis, selmet silmapiiril uusi sihte leida.

Tallinna tänavatel seni olnud postiprügikastid korjati juulis kokku. Selgus, et need on vanad ning arveid maksid linnaosad nende üüri eest ühele ettevõttele nii, et lepingud ei vastanud enam linna uuenenud vajadustele jäätmeid liigiti sorteerida. Terviklikku lähenemist pole olnud. Suvel tellime hankega uued prügikastid, korrastame lepingud, juba makstud arveid tagasi nõudma linn ei lähe ning oleme tänulikud, et ettevõtja ise prügikastid tänavatelt eemaldas.

Liiklusmüra on suur tervistkahjustav ja igapäevane probleem: tänavatel on lubatud müratase tihti sama kõrge kui töötaval tolmuimejal (üle 60-65 dB). Praegu kulub Tallinnas üle saja miljoni euro haiglaraviks ning enneaegselt sureb üle saja inimese liigse liiklusmüra tõttu.

Aastaid ja aastaid pole linn hoolimata analüüsidest ning seaduslikust kohustusest müra linnas alandanud. 2021. aastal leppis Tallinn kokku Euroopa Komisjoniga, et 2030. aastaks vähendatakse mõõdetavalt müra ja õhusaastet, tõstame veekogude puhtust ning suurendame elurikkust (EU Green City Accord). Tartu sai valmis suveks, Tallinna müra vähendamise tegevuskava valmib aasta lõpuks.

Teinekord on tööriistadest puudu, näiteks tänavate läbilaskvuse mõõtmisel. Tehisaruprojekte on linnas mitu, linna digiteenistus on tasemel. Samal ajal on liikuvuse täpseks ja terviklikuks planeerimiseks linna liiklusmudel piiratud, sest puudub tehisaru ning arvutustes puudub üks peamisi liiklejagruppe, jalgratturid.

Kuid linn tellib nõu väljastpoolt ja see on hea. Näiteks värske kesklinna liikuvusuuring näitab, et kui Tallinn ehitab tänavad ümber nii, et kõigil on oma ohutu ruum liigelda (nn üheksa tänavatüüpi), kasvab tänavate läbilaskevõime 5850 inimeselt 6500 inimeseni. Ehitaksime targemalt kasutatava tänavaruumi, kus 80 protsenti inimestest saab valida jalgsi, rattasõidu või ühistranspordi.

Tallinna teene Eestile

Pikad sihid on aga paigas. Tallinna arengu aluseks on strateegia "Tallinn 2035". See on oluline kogu riigile. 55 protsenti Eesti üha kasvavast transpordisaastest tuleb Tallinnast. Ja samal ajal on enamik autosõite siin alla kuue kilomeetri.

Kui Tallinna linn ehitab teed ja linnastu, kus on praktiline ja meeldiv sõita ühistranspordiga ning rattaga, on autoliiklus nagu koolivaheaegadel, kui kasutada Mari Jüssi võrdlust. Koos puhta energiaga ning majade renoveerimisega suudaksimegi pealinnas aastaks 2030 süsinikuheidet alandada 40 protsenti võrreldes 2007. aastaga (Tallinna kliimakava eesmärk).

See annab ülejäänud Eestile võimaluse võtta vabamalt süsinikuheitmetega, olgu maal autoga sõites või põllumajanduses töötades. Mida rohkem linnas pingutame ja ära teeme, seda hõlpsam on elu maal.

Sama on ehituses. Kui ehitame kesklinnas rohkem hooneid ja väldime äärelinnas või linnapiiri taha põldudele ehitamist, väldime valglinnastumist ja selle tingitud sunnitud autokasutust ja kõrgeid transpordikulusid. Äärelinnade distantsid kodu ja töö, kooli või meelelahutuse vahel on pikad. Bussiühendused jäävad hõredaks, sest kasutajaid elab seal vähe. Töökohti aga polegi.

Kesklinnas on tarvis rohkem kortermaju ehitada, et alaneks korterite hind ning väheneks vajadus omada ühte või kahte autot. Hea loodusele, hea avalikule ja isiklikule rahakotile, Tallinnale ja Eestile.

Mida toob tulevik?

Sügisel teeme 2025. aasta eelarve. Ehitame uusi tänavaid ja teid, neist olulisim on peatänav, mille projekteerimisega hakkame aasta alguses pihta ja ehitame 2026. aastal. 2025. aastal valmib uus Lauteri tänav, Tehnika rattatee ja 14-kilomeetrise lineaarpargi esimene etapp, nn putukaväil. Teeme plaani võrguvaldajatega, et ühte tänavat kaks aastat järjest üles ei kaevataks.

Koostöö erasektoriga on väga oluline. Hakkame kasutama uusi ehitusviise ja -materjale, et katsetada kodumaiseid puhtamaid ehitusmaterjale nagu ligniini. Augusti alguses toimub ettevõtetega ümarlaud, et arutada koostööd linna rattaringluse loomisel. Uurime ka, kuidas saaksime istutada metsa – mitte ainult tänavahaljastust – nii, et sellest saaks ka süsinikukrediiti ehk linnakassasse raha teenida.