Svet: on suur väljakutse, et teehoiuraha ei väheneks veelgi
Raha teehoiuks on juba vähe, kuid ees seisva kärpevajaduse tõttu on suur väljakutse, et see veelgi ei väheneks, ütles taristuministri kandidaat Vladimir Svet (SDE) "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.
Väga mugavalt mahub teie ühte päeva erakonnavahetus ja ministrikoha saamine. Kui kaua te sellist vangerdust plaanisite?
Kui küsite, kui palju aega mul läks, et otsustada, kas võtta vastu või mitte konkreetne ettepanek, mis laekus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhilt, siis see võttis õige mitu päeva. Aga iseenesest oleks olnud imelik, kui sotside minister valitsuses ise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ei ole.
Kas kogu Eesti saab samamoodi üles kaevatud nagu Tallinn möödunud aastal?
Esiteks, ei saa Eesti üles kaevatud, seda ma võin lubada. Ja teiseks, koalitsioon Tallinnas vahetus, aga teed on ikka kinni. Ma arvan, et see on tegelikult hea märk, et Tallinnas asjad toimuvad. Hullem oleks olnud, kui kõik need projektid, mida oleme varem Tallinnas planeerinud, oleksid ära jäänud.
Tegelikult, kui rääkida asjast tõsiselt, peame nentima, et ega rahasid meie teehoiukava pinnal hoidmiseks ei ole liiga palju ja arvestades sellega, et kõiki ministeeriume ootavad ees kärped, tuleb suur väljakutse, et need rahad ei väheneks veelgi rohkem.
Minu üks suur mure sellega seoses on liiklusohutus. Me teame, et Eesti teedel pidevalt sureb inimesi, me teame, et umbes kord nädalas sureb üks inimene Eesti teedel ja kui me tahame, et see suremus väheneks, me peame midagi meie teedega tegema ja ilma rahata seda teha ei saa.
Riigiteedele eraldatud raha on viimase 10 aasta kõige väiksem – 153 miljonit. Kas te leiate raha juurde või suudate sellega parimad lahendused leida?
Te küsite seda inimese käest, kes alles täna sai kinnitatud ministrikandidaadiks. Lõppkokkuvõttes raha hakkame arutama eelarvearuteludel, mis tulevad minu teada suve teises pooles. Aga fakt on muidugi see, et riigi rahaasjad vajavad kordaajamist ja võimalust kuskilt võtta ja kasvatada otseselt ei ole. Minu asi hakkab olema eeskätt selles, et teha selgeks, mida on võimalik panustada teedesse, mis on kõige kriitilisemad kohad ja prioritiseerida eesmärgiga liikuda selles suunas, et Eesti teedel inimesed ei sureks.
Kust tuleb raha Rail Balticu edasi ehitamiseks?
Hiljuti tuli uudis, et Euroopa Liit eraldas täiendavat raha. Aga ma arvan, et peamine küsimus ei ole selles. Peamine küsimus on selles, kas meie, Eesti elanikud oleme veendunud selles, et see, kuidas Rail Balticu raha kulutatakse, kas seda tehakse heaperemehelikult, kas seda tehakse mõistlikult ja tõhusalt.
Arvan, et need küsimused, mida riigikontroll on suve alguses esitanud Rail Balticu kohta, me peame lahti võtma, läbi arutama ja mitte ministeeriumi kabinetivaikuses, vaid vastused peavad saama avalikuks ja Eesti inimesed peavad saama teada, mis on seis Rail Balticuga, mis on perspektiiv ja mis on reaalne maksumus. Siin ei ole mõtet peita pead liiva alla ja arvata, et kuidagi see möödub, et see projekt on nii suur. Me peame tegema selle asja läbipaistvaks ja peame tegema selgeks, mis seal on. Ma olen kindel, et koos pädevate riigi- ja Rail Balticu ametnikega me suudame seda teha.
Aga samas, ärme unusta, et Rail Baltic on hiiglaslik investeering, mida ei ole millegagi võrrelda Eesti lähiaastate plaanides ja see loob meile tuhandeid töökohti. Nii et me peame meeles pidama alati seda, et need rahad ei lähe lihtsalt kuskile patta, vaid need tulevad majandusse ja see aitab meie majandust ka lõppkokkuvõttes äratada.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera", intervjueeris Veronika Uibo