Vastne peaminister Kristen Michal (RE) ütles, et vastavalt kokkuleppele kärbitakse ministeeriumites ja riigiasutustes nii töökohtadelt, haldustegevuselt kui ka majandamiskuludelt.

"Kolme aastaga 10 protsenti tuleb kokku hoida ja kui arvestame sealt välja võimevaldkonnad ehk kaitseväe, politsei ja õpetajad, siis võib mõista, et see tuleb päris ränk ülesanne. Mahu oleme paika pannud, kõigil on siht selge ja juba sel nädalal – homme on esimene valitsuse istung selles koosseisus – käime selle üle ja siis rahandusministeerium eelarveläbirääkimistel augustis-septembris sätib paika detailid," rääkis Michal.

Enamik ministeeriumitest kolmapäeval kärpeplaane kommenteerida ei soovinud, viidates, et esialgu pole selles veel mingit selgust. Selge on aga nii palju, et kärped tulevad laialdased.

"Me vaatame eeskätt tööjõukulusid, majandamiskulusid ja siis neid toetusi, mida meie partneritele makstakse. Nende sees ei ole kavandatud hetkel küll, et me läheksime hüvede kallale, mida me kodanikele täna pakume. Eraldi läbirääkimised algavad augustis ja jõuavad otsaga septembrisse. Nende läbirääkimiste käigus kindlasti tuleb lauale ka valusamaid teemasid," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE).

Kärped puudutavad nii ministeeriume kui ka allasutusi.

"Kindlasti vaatame üle, kas senises mahus peame tegema järelevalvet näiteks erinevates valdkondades, kas me keskkonnaseiretegevusi senises mahus peame edasi tegema. Kindlasti vaatame üle kogu keskkonnamõju hindamise süsteemi, et teha seda lihtsamalt, efektiivsemalt, vähemate inimestega," selgitas kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.

Investeeringuid, eriti neid, kus ehitus juba käima läinud, näiteks loodusmaja puhul, kärpima ei hakata, kinnitasid nii Michal kui ka Kasemets.